Foto: Janne Luigla

Ma arvan, et tulevik toob endaga kaasa reaalsuse digitaliseerimise. Ma ei räägi simulatsiooniteooriast ega hologramm-reaalsusest, mida iganes need ka ei tähenda. Ma räägin sellest, et kogu meie tegevus on digitaliseerumas. Me suhtleme omavahel läbi digiseadeldiste, milleks on ekraanid, kaamerad, mikrofonid, mis kasutavad programme, mis salvestavad meie häält ja pilti ühtede ja nullidega. 11100010001011101000110101010001011000101101000010101000011111000101010.

Käesolev artiklitesari ilmus Telegram.ee-s esmalt detsembri lõpus 2018.

Ja see on kõik alles algus, peagi saabub aeg, kus meil on raske eristada reaalsust ja digimaailma. Ja mis oleks kui selline reaalsus poleks lõpuni välja sugugi halb? Mõtleme korra ajaloo peale – kui miskit pole dokumenteeritud, siis kust sa tead, et see üldse juhtus?

Oletame, et meie saame ise valida, mis on hea või halb. Ja oletame, et kogu meie tegevus salvestatakse digitaalselt, kuidas me oma raha kulutame, kus me liigume, kellega suhtleme jne. Seda on lihtne teha, sest me kõik oleme enamus ajast WiFi-s. Kui keegi tahaks su üle kohut mõista, siis täna on seda lihtsam teha kui kunagi varem. Saab vaadata kas sinu teod ja sõnad on kooskõlas. Kuidas elad sina oma elu? Võib-olla keegi jälgib juba täna igat su tegevust sõna otseses mõttes. Sa pead olema ettevaatlik selles, mida sa räägid, sest ilmselt on lähitulevikus kõik meie andmed ja tegevus digitaliseeritud ning salvestatud ühtede ja nullidega süsteemis.

Konspiratsiooniline mõistus võib karta, et seda tehakse sihilikult meie vastu ja maailmavalitsejad on halvad. Sellisesse meeleseisundisse on lihtne kinni jääda, olin ka ise vanasti seda sorti mõtlemisega. Võib-olla on see ka õigustatud, sest võib-olla maailmavalitsejad ongi n-ö pahad. Aga võib-olla nad pole pahad ja võib olla kogu digitaliseerumine pole samuti halb? Digitaliseerimist ei ole võimalik peatada, inimesed annavad juba oma pisikestele lastele nutitelefonid ja tahvelarvutid kätte. Kas sulle see meeldib või mitte, aga selline on reaalsus.