Sikkut rääkis ERR-ile, et eelnõu seab fookusesse lapsed ja nende heaolu ning üritab suurendada paindlikkust.

Kui senine määrus ütles, et koolipäev algab kell kaheksa või hiljem, siis koolipäeva reguleeriva määruse uuendamiseks koos käinud töörühmas oli Sikkuti sõnul üsna suur üksmeel, et tunnid peaksid algama hiljem. Seda soovitavad ka lastepsühholoogid ja uneuurijad.

Ometi võib hoolekogu, kuhu kuuluvad nii kooli, lapsevanemate, vilistlaste kui ka õpilaste esindajad, otsustada teisti, kui neile tundub, et pere logistikat on nii lihtsam korraldada vms.

Kodutööde keeld tekitas enim vaidlusi

Praegu näeb määrus ette, et esimeses klassis ei tohi õpilastele kodutöid anda. Samas pole saladus, et tegelikult ei pea nii mõnigi kool sellest keelust kinni.

Sikkuti sõnul tõi töörühm välja, et keelatud ei peaks olema seda laadi ülesanded, nagu näiteks hoovist värviliste lehtede korjamine kunstiõpetuse tunni jaoks.

“Koduste õppeülesannete maht selgelt mõjutab ka laste vaimset tervist, kui palju on koolistressi, kui palju nad koormust tajuvad. Esimese klassi kodutööde puhul ei saadud kummaski kokkulepet – ei selles osas, et keeld maha võtta, ega ka selles osas, et kodutööd peaksid olema täielikult keelatud. See ongi üks asi, mille osas me kõige rohkem tagasisidet sooviksime, kui töörühmale eelnõu järgmisel nädalal välja saadame,” nentis ta.

Kui praegu on söögivahetunni pikkus 15 minutit, siis nüüd lepiti kokku, et see pikeneb 30 minutini, et lapsed saaksid rahulikult süüa.