25. märts 2019 kell 21:49
Jelena Blavatsky nimi seostub eelkõige raamatuga “Salajane doktriin”, mille filosoofia pärineb suuresti “Kuldsete juhiste raamatust” – üks neist teostest, mida antakse idamaades kasutada müstikaõpilastele. Jelena oli haruldane ja müstiline naine, keda väidetavalt oli ainsana lubatud eelmisel sajandil Tiibeti pühamast pühamat maagiat õppima.
Madame Blavatsky või Jelena (Helena) Petrovna Blavatskaja (12. august 1831 – 8. mai 1891) oli Teosoofia Ühingu rajaja ja moodsa teosoofia teenäitaja. Talle on omistatud hulgaliselt tiitleid ka Venemaa okultistide poolt, räägitakse, et just tänu Jelenale on saanud Venemaast nii tugev selgeltnägijate maa ning nõidade ja meediumite kaasaegsed alustalad olevat just tema poolt loodud.
Jelena vanemad ja ka vanavanemad kelle juures ta elas, olid aadlisoost ja ühiskonnas mõjukatel positsioonidel, pärinedes Dolgorukyte vürstisuguvõsast. Vanavanemate mõisa poolesaja teenri hulgas oli neid, kelle vene pärimuslikel ebauskumustel oli suur mõju Jelenale ja panid ta uskuma oma erakordsetesse võimetesse.
1848–1858 rändas Blavatskaja enda sõnade kohaselt mööda maailma, viibides Egiptuses, Kreekas, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Kanadas, Lõuna-Ameerikas, Mehhikos, Indias ja Tiibetis. Tiibetis veedetud kahel aastal oli suur mõju tema vaimsele kujunemisele.
1858. aastal pöördus naine tagasi Venemaale ja elas koos õe Veraga Pihkva kubermangus. Umbes samal ajal tutvus ta Ungarist pärit ooperilaulja Agardi Mitrovitšiga. Neile sündis haigena poeg Juri, kes suri viieaastasena. Armastatud poja surm pani Blavatskaja pettuma nii meditsiinis kui ka vene õigeusus. Ka lapse isa suri teel Kairosse.
Kairos asutas Blavatskaja koos Emma Cuttinguga (hiljem Coulomb) okultismiühingu Société Spirite. Ta hämmastas suuri rahvahulkasid ja uskmatuid oma eriliste võimetega (sealhulgas selgeltnägemine, selgeltkuulmine, levitatsioon, materialiseerimine ehk mittemillestki millegi loomine).
Blavatskaja tutvus 1874. aastal Henry Olcottiga, koos Olcotti ja teistega asutati 1875. aastal Teosoofia Ühing. Muide modernne teosoofia arenes välja just Blavatskaja kirjutistest, tema ideede populariseerimine pani aluse mitmete organisatsioonide loomisele ning tema tegevusest sündinut peetakse ka New Age´i alguseks.
Teosoof püüab mõista universumi saladusi ja seoseid, mis ühendavad universumi, inimkonda ja jumalikkust. Teosoofia eesmärk on uurida jumalikkuse ja inimlikkuse päritolu ning maailma, elu ja inimkonna lõppu. Teosoofia väidab, et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest.
1878. aastal sai Blavatskaja USA kodakondsuse ja järgmisel aastal sõitis Indiasse, maabudes Bombays (tänapäeval Mumbai). Alates 1882. aastast elas Madrase (tänapäeval Chennai) lähedal Adyaris ja hiljem kolis Saksamaale; elu lõpuaastad möödusid Inglismaal.
Blavatskaja on kirjutanud mitmeid teosoofilisi teoseid, kuid eesti keeles neid eriti ei leia. Lisaks sellele on nende lugemine paras kunsttükk. Paljud on alustanud tema raamatu “Salajane doktriin” lugemist, kuid terminoloogia suure hulga tõttu jätsid pooleli või ei saanud lugedes Blavatskaja teadmistest soovitud kasu. Siiski avab see teos ukse Tiibeti maagiasse ning palju on selle tekstides ka ridade vahele peidetut.
Kunagi olid kõik Tiibeti õpetused ja sellega seonduvad energiad salastatud, juurdepääs oli vaid vähestel inimestel. Tänapäeval aga võivad ka lihtinimesed osa saada nendest maagilistest energiatest ja üks selliseid loenguid koos energiapühitsustega toimub juba aprillis Tallinnas Holistika Instituudis, mida juhendab Natalia Onufrieva Moskvast.
Teresa Mängel
Taevas ja Maa Keskuse juhataja ja parapsühholoog
Allikad ja lisainfo: Taevas ja Maa keskus, artikli kirjutamiseks on kasutatud Vikipeediat ja venekeelset ajakirjandust
Vaata ka: teosoofia.ee
Fotod: internet
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.