Hingame rahulikult sisse ja välja ning astume sammu tagasi sellest meilgi laialt kajastust leidnud USA-s lahvatanud leetrihüsteeriast ning vaatame otsa infole, millest sujuvalt üle vaadatakse.

Hirm. See on inimeste loomulik, primaarne emotsioon. Samal ajal, kui inimesel on suurepärane instinkt hinnata ning reageerida loomulikule personaalsele riskile, näiteks kiskjaga silmitsi seistes, on inimesed tänapäevaste riskide hindamises saamatud. Nagu kirjutas psühholoogia-ajakiri Psychology Today (1), on põhjuseks meie esivanematele sisse programmeeritud kiire situatsioonile reageerimine enne, kui see on päriselt tajutav. Meie reaktsioonid ei tugine loogikale ega statistikale, vaid välkkiiretele primitiivsetele reaktsioonidele. Sellised ohuallikad, nagu näiteks mürgised ämblikud ja maod (2) tekitavad ebaproportsionaalselt suure hirmu võrreldes palju tõenäolisema ohuga, milleks on näiteks autoavariis surma saada (3). Väike risk hairünnaku tagajärjel surma saada (4) tekitab palju suurema terrori kui kordi suurem tõenäosus surra retseptiravimi tagajärjel (5) (ämblike ja madude hammustused tapavad aastas keskmiselt 13 inimest, hairünnaku tagajärjel sureb USA-s 1 inimene iga 2 aasta tagant, 2013. aastal hukkus liiklusõnnetuses 32 719 inimest ja 2010. aastal suri narkootikumide üledoosi kätte USA-s 38 329 inimest).

Nakkushaigused kuuluvad samuti primaarsesse hirmuga seotud vaimsesse algoritmi. See reaktsioon on täiesti mõistetav, eriti võttes arvesse inimkonna kohutavat kogemust surmavate mikroobidega. Must katk niitis 1300-ndatel 30–60% Euroopa populatsioonist (6), 1800-ndatel üle käinud koolera pandeemiad ajasid mulla alla miljoneid inimesi (7), tüüfus tappis Venemaal 3 miljonit inimest 1900-ndatel (8) ning see nimekiri jätkub. Ajalooliselt on nakkushaigused tapnud massiliselt inimesi. Tüüfus, kõhutüüfus, koolera, düsenteeria, rõuged, kollapalavik, läkaköha, difteeria, tuberkuloos, leetrid ning teised haigused röövisid läänemaailmas sajandite jooksul miljardeid elusid.

Seega ei ole kuigi üllatuslik, et viimasel ajal on USA-s leetrijuhtumite arvu tõusuga kaasnenud hirm ja viha. Inimesed, kes on otsustanud erinevatel põhjustel vaktsiinidest hoiduda, on sattunud julma halvakspanu alla (9) ning on kõlanud nõuded panna mittevaktsineerijad vanglasse (10). Paljud lastearstid keelduvad vastu võtmast lapsi, keda vanemad ei ole lasknud vaktsineerida (11) ning kaalutakse vastu võtta seadused, mis võtaksid inimestelt igasuguse õiguse vaktsiinidest keelduda (12). Pole palju puudu, et nimetada seda olukorda paanikaks, mille on vallandanud võrdlemisi väike leetrijuhtumite arv. Õli kallab tulle meedia ärev teemakäsitlus. Isegi koomik Jimmy Kimmel on sellega liitunud ning naeruvääristab kõiki, kes vaktsiinides kahtlevad (13).
Kuid hingame sügavalt sisse ja astume hetkeks sammu tagasi sellest tekkinud paanikast, et vaadata otsa infole, mida harilikult diskussioonidesse ei kaasata.

Vähenev leetritesse suremus

On tõsi, et 1800-ndatel ja isegi varastel 1900-ndatel olid leetrid üsna tapvad. Tegelikult olid seda kõik nakkushaigused, mis olid ka number üks surmapõhjus – läkaköha, kollapalavik, tuberkuloos ning teised varem mainitud haigused, mis miljoneid inimesi maa pealt pühkisid. Sageli rõhutatakse, kui surmavad need haigused olid ning viidatakse sellele, et ilma vaktsiinideta oleksime me tagasi nendes tumedates surmaohtlikes aegades. Kõik surmavad katkud oleks massiliselt tagasi ning kõik tänu vaktsiinidele tehtud progress oleks nullitud.

Samas, suremusstatistikat vaadates jääb silma midagi, mida kuigi palju ei rõhutata. Suremus kõikidesse nakkushaigustesse langes juba ENNE nende haiguste vastu vaktsineerimist. Näiteks vähenes USA-s leetritesse suremus rohkem kui 98% enne 1963. aastat, kui leetrivaktsiin kasutusele võeti (graafik 1). Inglismaal näeme sama asja – dramaatiline langus surmajuhtumites enne leetrivaktsiini kasutusele võtmist (graafik 2).

Sama võib öelda ka teiste nakkushaiguste kohta, näiteks läkaköha, mille surmajuhtumite langus toimus enne igasuguse vaktsiini kasutusele võtmist. Kollapalavik, mis oli 1800-ndatel surmavam kui läkaköha või leetrid, taandus pea nullilähedaseks ilma igasuguse vaktsiinita.

Graafik 1

Graafik 2

Enne leetrivaktsiini saabumist peeti leetreid üldiselt kergeks haiguseks. Isegi Briti meditsiiniajakiri British Medical Journal märkis 1959. aastal, et rohkem kui 10 aasta jooksul kaasnes leetritega vähe tüsistusi ning kõik lapsed tervenesid.

Enamiku laste puhul on see haigusepisood kestnud ligikaudu nädala. Selle praktika taustal peetakse leetreid võrdlemisi kergeloomuliseks ning välditavaks lapsepõlvetõveks, mida on kõige parem põdeda 3–7 aasta vanuselt. Viimase 10 aasta jooksul on igas vanuses lastel esinenud minimaalselt tõsiseid tüsistusi ning kõik lapsed on täielikult tervenenud. Sellel ettekäändel pole ka tehtud erilisi pingutusi, et vältida haigestumist ka kõige väiksematel lastel, sest pole kindlaks tehtud, et nendele oleks see haigus eriti ohtlik. (14)

Asjad olid oluliselt paremad enne 1963. aastat ning esimese leetrivaktsiini tutvustamist. Kui me vaatame kogu USA rahvastikustatistikat ning kõiki 1962. aasta surmapõhjuseid, näeme, et leetrid moodustasid sellest 0,02% (graafik 3). Aastal 1962 olid leetrid surmapõhjusena altpoolt kuues. Te võite ise seda statistikat uurida ning näete, et sellel aastal omistati leetritele 408 surmajuhtumit. Samal aastal on näiteks “sünnitraumade” tagajärjel surnud 28 199 inimest, “haavandite” tagajärjel 12 228 ning “astma” võttis 4896 inimelu.

Graafik 3

Isegi kui leetrite vaktsiini poleks kunagi leiutatud, kas me näeksime endiselt niivõrd massiliselt surmajuhtumeid, kui seda oli 1800-ndatel ning varastel 1900-ndatel? Väga vähe tõenäoline. Tegelikult, kui me vaatame 50 aasta andmete eksponentsiaalselt trendi, näeme, et surmajuhtumite arv oleks suure tõenäosusega jätkanud langustrendi (graafik 4). Me näeme sedasama ka Inglismaal, kus trend näitab, et surmajuhtumite arv oleks jätkanud langustrendi ka ilma vaktsiini kasutusele võtmiseta (graafik 5).

Vastupidiselt levinud arvamusele ei olnud enne leetrivaktsiini maailmas vaid surm ja kaos ning järsku saabus nagu võluväel meie õuele muinasjutuline maailm. Reaalsus on see, et enamik arenguid toimus juba aastakümneid enne seda vaktsiini ning põhjuseks oli paranenud hügieen ja sanitaartingimused, elekter, toidutransport, külmutamine, tööseadused ning toitained. Innovatsioon ning higi ja pisaratega kätte võidetud ühiskondlik elujärje paranemine olid kõikide nakkushaiguste surmajuhtumite languse võtmefaktorid. Me võlgneme massiivse nakkushaiguste taandumise eest palju rohkem tänu enda torumehele, elektrikule ning kaupmeestele kui arstidele või apteekritele.

Graafik 4

Graafik 5

Veel üks viis asjade paranemise käiku vaadata on võtta ette leetritesse suremise tõenäosus ning kuidas see aastate lõikes muutus (graafik 6). Kui sa said leetrid aastal 1913, oli tõenäosus suremiseks üks 29-st. See paranes sajandi jooksul nii palju, et 1955. aastaks oli surmavõimalus vaid üks 1625-st. Kuigi CDC rõhutab, et leetritesse suremise tõenäosus on üks 500-st kuni üks 1000-st, oli leetritesse suremise tõenäosus enne vaktsiini tutvustamist üks 1625-st (aastal 1955) ning kõige kõrgem tõenäosus oli üks 980-st (1961). Keskmiselt tegi see aastas ühe võimaluse 1215-st ning seda 10 aasta jooksul enne vaktsiini kasutuselevõttu aastal 1963.

Graafik 6

See ei tähenda, et 1962. aastal ei olnud leetritega seotud surmajuhtumeid. Oli küll, kuid need olid haruldased. Näiteks kuues New Englandi osariigis (Maine, New Hampshire, Vermont, Massachusetts, Rhode Island ja Connecticut) omistati leetritele 16 surmajuhtumit. Teatud osariikides ei olnud sel aastal üldse leetrisurmasid. Tänapäevase paanika valguses tuleb tõdeda, et see ei olnud üldse nii suur probleem. Aastal 1962 ei olnud meil tänapäevast detailset surmajuhtumite statistikat. Riiklik ohutusnõukogu (The National Safety Council) kogub nüüd kokku kõik surmajuhtumid, olgu siis tegemist pikselöögi, hoonest alla kukkumise või uppumisega. Kui me võrdleme 1962. aastal leetritesse suremise tõenäosust (üks 457 000), langeb see kuhugi basseinis uppumise (üks 486 000) ning voodi, tooli või teise mööbliesemega seotud kukkumise vahele (üks 424 000). See annab meile väikese perspektiivi selle kohta, missugused ohud valitseksid meid maailmas, kus pole vaktsiineerimisprogrammi (graafik 7).

Graafik 7

Mis puudutab teisi lääneriike, siis Prantsusmaal oli suremus leetritesse kahanenud juba enne seda, kui vaktsiin 1966. aastal kasutusele võeti (graafik 8). Kuid ka pärast selle kasutuselevõttu on näitajad madalad. Aastal 1983 oli vaktsineeritus alla 20% (15). Sellel aastal oli 20 leetritega seotud surmajuhtumit ning seda 54 miljoni inimese seast, mis teeb 0,037 iga 100 000 kohta või ligikaudu üks 2,7 miljonist.

Graafik 8

Aastaks 1989 oli vaktsineeritusega hõlmatuse protsent jätkuvalt alla 40% (16). Sellel aastal seostati leetritega 3 surmajuhtumit ning see teeb statistiliselt 0,005 iga 100 000 kohta või üks 19,37 miljoni kohta (graafik 9). Jällegi, et see asi perspektiivi asetada ning võrrelda riikliku ohutusnõukogu statistikaga, oli sul 3 korda suurem tõenäosus surra pikselöögi tagajärjel (1 võimalus 5 506 120-st) kui surra 1989. aasta Prantsusmaal leetritesse (1 võimalus 19 370 000-st) ajal, mil vaktsineerituse tase oli oluliselt alla selle, mis on nõutud efektiivse “karjaimmuunsuse” säilitamiseks.

Graafik 9

Vaktsineerimine vs loomulik nakkus

Samuti ei mainita kunagi leetrivaktsiini kõike muud kui täiuslikku ajalugu. Esimene leetrivaktsiin, mis võeti kasutusele 1963. aastal, sisaldas surmatud leetriviirust (KMV) ning põhjustas raskeid terviseprobleeme (17) ja isegi surma (18). Pärast seda, kui miljonid lapsed olid selle süsti saanud, eemaldati see kiirelt kasutuselt ning asendati 1967. aastal kasutusele võetud elusviirust sisaldava vaktsiiniga. Seejuures kuulutati, et üks süst pakub eluaegset kaitset (19).

Käidi välja grandioosne ning tõendamata väide, et aastaks 1967 likvideeritakse leetrid USA-st (20). Tänapäeval peavad kõik lapsed saama kaks vaktsiinidoosi. CDC soovitab täiskasvanutele täiendavaid süste (21).

Tavapärasel viisil leetritesse nakatumine ning nende läbipõdemine andis eluaegse immuunsuse (22). Vaktsiin seda ei tee ning vajab terve elu jooksul värskendavaid doose. Selle kunstlikult tekitatud olukorra tõttu nägime suuremahulisi epideemiaid, mille põhjuseks oli kõike muud kui täiuslik vaktsiinist saadud immuunsus.

Kuna pärast vaktsineerimist on leetrite antikehade tase madalam kui pärast viiruse loomulikku läbipõdemist, valitseb mure, et vaktsineeritud inimesed kaotavad ajapikku vaktsiinist saadud immuunsuse. Lisaks peamisele (immuunsus ei teki kohe pärast vaktsineerimist) ja teisele (ajapikku taanduv kaitse) vaktsiini madalkohale on probleem, kuna tegemist on ahvatleva, kuid kukutava väljakutsega leetrite kõrvaldamisel. Näiteks kui vaktsiinist saadud immuunsus taandub suurel osal täiskasvanutest sellise tasemeni, kus haiguse vastu kaitset enam pole, võib rahvastiku kaitse alaneda nii palju, et kerkivad üles leetrite endeemiad. Statistilise mudeli abil ennustas Mossong, et vaktsiinist saadud immuunsus kaob täielikult ca 25 aastat pärast kaitsepookimist (23). 

Kas me oleksime saanud teha midagi muud peale iga inimese vaktsineerimise võrdlemisi kergeloomulise haiguse vastu, ning seda veel mitu korda? Kas oli ka mingi muu tee, mis oleks võidud 1960-ndatel valida? Tõde on see, et mitte kunagi pole läbi viidud uuringut, mis põhjustas enne vaktsiini kasutusele võtmist niivõrd suure surmajuhtumite taandumise. Kui vaktsiin juba saadaval oli, läksid põhimõtteliselt kõik kaasa kambavaimuga, kus vaktsiine propageeriti ning ainult süvendati seda paradigmat. Kuid 1967. aastal olid teadlased kursis, et antikehad (asjad, mida leetrite vaktsiin stimuleerib ning mille taseme mõõtmine annab aimu immuunsusest) ei olnud normaalseks leetritest tervenemiseks isegi vajalikud. (24)

1940-ndatel läbi viidud katsed näitasid, et C-vitamiin oli leetrite vastu uskumatult efektiivne, eriti kui seda kasutati suuremates kogustes (25). A-vitamiin aitas samuti märkimisväärselt kaasa leetrisurmade vähenemisele.

Kombineeritud analüüs näitas, et suuri koguseid A-vitamiini, mida manustati hospitaliseeritud leetreid põdevatele inimestele, seostati ligikaudu 60% väiksema võimalusega leetritesse surra. Imikute seas oli see 90% …

A-vitamiini manustamine laste hulgas, kellel kujunes enne haiglasse sissekirjutamist või sealviibimise jooksul välja kopsupõletik, vähenes kontrollgrupiga võrreldes suremusprotsent 70% (26).

Kohad vahetuvad: vähem haigusjuhtumeid vs nõrgem immuunsus

Kui suremusprotsent oli aja jooksul alanenud väga väikeseks, oli haigusjuhtumite langus 1963. aastaks aeglaselt alanenud. Pärast vaktsiini kasutusele võtmist toimus järsk registreeritud haigusjuhtumite langus (graafik 10). Osa sellest langusest tekkis haiguse mõõtmise meetoditest. Kui sa said vaktsiini ning sul läks hullemini, kui oleks läinud naturaalse haiguse läbipõdemise korral ning sul tekkisid kõrgem palavik või atüüpilised leetrid, läks see ikkagi kirja leetrite mitte-põdemisena. KVM vaktsiiniga esines löövet 48% inimestel ning 83% koges pärast nakkust kuni 41- kraadist palavikku (27).

Leetrite vaktsiin pärssis viiruse edasikandumist ning vähendas seeläbi leetrite levikut, mistõttu näeme ka tänapäeval üsna madalat haigusjuhtumite protsenti. Nii et kokkuvõttes täitis vaktsiin enda eesmärki ning vähendas leetrijuhtumite arvu, isegi kui selleks läks kordades kauem ning selle eesmärgini jõudmisel tehti palju vigu.

Graafik 10

Tänapäeval ei ole vaktsiin riskivaba. Kui suur risk sellega kaasneb? Raske on täpselt öelda, kuna seda kontrollitakse ainult vabatahtliku kõrvaltoimete raporteerimissüsteemi Vaccine Adverse Event Reporting System (VAERS) kaudu. Isegi FDA tunnistab, et süsteem registreerib alla 1% võimalikest tõsistest kõrvaltoimetest (28). See tähendab, et kõikidest juhtumitest antakse teada vaid ülivähestel kordadel. Kuid siiski võime kiirelt uurida VAERS-i süsteemi (29) ja leida eest surmajuhtumid või teised tõsised vaktsiinidega seostatavad terviseprobleemid (graafik 11).

Graafik 11

Tõenäosus vaktsiini tagajärjel surra on ilmselt väike, kuid sama on ka leetrite põdemise korral. Seega, me püüame vaktsiiniga ennetada võrdlemisi väikese riskiga haigust, mis kindlustab tugevama immuunsuse. Vaktsiinist saadava nõrgema immuunsuse tõttu tehakse täiskasvanutele aina rohkem ja rohkem üleskutseid vaktsineerimiseks, kuid varem oli ääretult haruldane, kui leetreid põdes keegi peale laste.

Pidage samuti silmas seda, et vaktsineeritud emade lapsele edasi antavad antikehad on kordi nõrgemad kui läbi naturaalse immuunsuse saadud antikehad (30). Selle tõttu on beebid nüüd leetrite suhtes haavatavamad, samal ajal kui varem oleksid nendel olnud emadelt saadud kaitsvad antikehad. Nüüd kaalutakse MMR vaktsiini manustamist juba väiksematele lastele või siis nende emadele lootuses see ootamatu probleem parandada (31). Kuid need probleemid on vaid üks osa kogu tervikust.

1950. aastatel jäid kõrvu emade kommentaarid “kui hästi leetrite põdemine nende lastele mõjus. (32) Tänapäeval saame teada, et kokkupuude mikroobidega on kasulik, sest see stimuleerib immuunsüsteemi, vähendab allergiaid ning astmat (33). Kas leetrid olid hästi toidetud inimestele kasulikud? Kas me oleksime saanud hinnata ning kindlustada laste tervist ja aidata nendel saavutada eluaegne kaitse leetrite vastu ning samal ajal ergutada nende immuunsüsteemi? Kas see lähenemine oleks aidanud lastel nii leetrite kui ka teiste nakkushaiguste ning terviseseisunditega toime tulla?

Uuringud just seda kinnitavad: leetrite nakkusel oli terve rida positiivseid immuunsust ergutavaid toimeid, mis on osutunud inimestele kasulikuks. Olid tõendid seose kohta, et valitseb seos negatiivse leetrite ajaloo, varases nooruses kokkupuute ning immunoreaktiivsete haiguste, nahahaiguste, luu ning kõhrede degeneratiivsete haiguste ning teatud tüüpi kasvajate vahel (34).

Enamikku lapsepõlve viirushaigusi seostati vähenenud tõenäosusega põdeda Parkinsoni tõbe. Enne ülikooli astumust oli negatiivne leetrite ajalugu statistiliselt tähtis (35).

Meie kogutud tulemused viitasid lapsepõlves põetud nakkushaiguste kaitsvale rollile CLL (krooniline lümfi leukeemia – chronic lymphoid leukaemia) väljakujunemises täiskasvanueas. (36)

Leetreid ja mumpsi, eriti mõlema nakkuse olemasolu korral, seostati madalama aterosklerootiliste kardiovaskulaarsete haiguste põdemise tõenäosusega (37).

1970-ndatel märgati leetrite nakkuse omadust põhjustada lastel olemasolevate vähkkasvajate regressiooni (38).

Niisiis, kas emadel oli 1950-ndal õigus ning leetrite põdemine tuli nende lastele kasuks? Kas pealtnäha kiiduväärt plaan leetrite elimineerimiseks tõi kaasa tõusu mitmete ootamatute ning palju tõsisemate haiguste esinemises? Nõnda igal juhul näib tõesti. Tundub, et leetrite vastu vaktsineerides on teadlased immuunsüsteemi muutnud ise täielikult teadvustamata, mida nad on teinud ning omades väga minimaalseid teadmisi immunoloogiliste tagasilöökide kohta.

Hirm kui ettekääne individuaalsete õiguste rikkumiseks

Kas see asi on tõesti nii selge ja üheülbaline, et CDC ning WHO peaksid nõudma kõikide inimeste vaktsineerimist Ameerika Ühendriikides? Kas on mõistlik teemast üldjuhul mitte midagi jagavatel poliitikutel alistuda inimestele, kellel on isiklikud huvid selles, et sundida kõigile inimestele vaktsineerimine kohustuslikus korras peale? Pidage silmas, et CDC andmete kohaselt oli enne vaktsiini igal aastal 500 leetritega seotud surmajuhtumit (39) ning sellesse haigusesse sureb 1–2 last tuhandest (või 1 laps 500-st). (40) Kuid tõelised numbrid erinevad sellest, mida meile presenteeritakse. Andmed näitavad, et viis aastat enne vaktsiini tutvustamist oli 440 surma, mitte 500. Samuti on väga suur tõenäosus, et see number oleks jätkanud langustrendi. Sel ajal, 5 aastat enne vaktsiini kasutuselevõttu, oli tõenäosus leetritesse nakatudes surra üks 1157-st, mitte üks 500-st või isegi üks 1000-st. Ning tõenäosus oleks võinud olla isegi väiksem. Mõnede allikate kohaselt oli leetritesse suremise võimalus palju väiksem – vaid üks kuni kolm 10 000-st (41).

1920-ndatel haaras Ameerika Ühendriike “punane hirm” (42). President Wilsoni peaprokurör A. Mitchell Palmer viis läbi seeria reide nende inimeste juures, kes ta arvates võisid olla ohuks Ameerika julgeolekule. Ta deporteeris immigrante ilma otseste põhjusteta. Föderaalagendid murdsid sisse kahtlusaluste anarhistide kodudesse ilma läbiotsimisloata, vangistasid ühingute juhte ning pidasid kinni rohkem kui 5000 kodanikku, austamata nende õigust juriidilisele abile. Palmer arvas, et Ameerika tsiviilvabadused olid vähem tähtsad kui potentsiaalsete kurjajuurte tabamine.

Tänapäeval oleme sattunud uue “punase hirmu” kätte, milleks on leetrid. Järjekordselt arvab suur hulk inimesi, et vabadus ning endale kindlaks jäämine on vähem oluline kui vaktsineeritus. See “punane hirm” on viinud inimesed nii kaugele, et nad nõuavad kõikide vaktsiinide kohustuslikuks muutmist kõigile inimestele ilma igasuguseid erandeid arvesse võtmata. On tehtud ettepanekuid mittevaktsineerijaid seaduslikult kohtusse kaevata ning süüdistatakse neid kellegi teise nakatamises (43). Iroonilisel kombel takistab seadus vaktsiinist kahjustuse saanutel vaktsiinitootjat kohtusse kaebamast. (44)

Kui kaua kulub aega, kuni selle hüsteeria tulemusel võtab riik vanematelt lapsed? Või saadab päriselt vanemad vanglasse, sest nad on püüdnud teha enda ning oma laste jaoks parimat? Kas me tahame luua ühiskonda, kus valitseb meditsiiniline totalitaarsus ning inimesel ei ole õigust teha ise enda eest valikuid, sest seda teevad valitsus ja farmaatsiaettevõtted? Varastel 1900-ndatel kasutati sund-vaktsineerimisseadusi, õigustamaks pealesunnitud steriliseerimist, mis põhines hiljem diskrediteeritud eugeenikateadusel. (45)

Kümned tuhanded inimesed steriliseeriti USA-s sunniviisiliselt ning seda tehti arusaamas, et riigil on ülim õigus inimesi vaktsineerima sundida. Kas me ei peaks enda energia investeerima asjadesse, mis on kordi tõsisemad kui leetrid? Igal aastal tapavad mitte-steroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) oma kõrvaltoimetega seedeelundites tekkinud komplikatsioonide tõttu 16 500 inimest (46). Passiivne suitsetamine tapab 42 000 mittesuitsetajat (47). Haiglas tekkinud lamatiste tagajärjel sureb 60 000 inimest (48). Haiglas saadud infektsioonid tapavad 100 000 inimest (49) ja ühe uuringu hinnangul seostatakse haiglaraviga lausa kuni 400 000 ennetatavat meditsiinikahju tagajärjel esinevat surmajuhtumit (50). Tõenäosus surra haiglaraviga seotud tekkinud meditsiinikahjustuse tagajärjel on üks 790-st ning on kaugel 1962. aastal valitsenud tõenäosusest surra leetritesse, mis oli üks võimalus 457 000-st.

Iroonilisel kombel põhjustavad värskete raportite kohaselt needsamad pediaatrikabinetid, kus inimesed käivad enda terveid lapsi leetrite vastu kaitsepookimas, lastel ja pereliikmetel igal aastal rohkem kui 700 000 gripisarnast haigust ning seda kahe nädala jooksul pärast arstivisiiti. (51) See on rohkem kui ligikaudu 500 000 leetrijuhtumit, mis registreeriti 1962. aastal.

Mitte keegi ei väida, et leetrid ei olnud ega ole praegu probleemiks. Kuid pannes asjad loogilisse perspektiivi, näeme, et tegemist ei ole millegagi, mis väärib nii meeletut paanikat ning nõuaks seadusi, mis võtavad meilt inimõiguse langetada ise enda keha otsustavaid otsuseid. Ühiskonnana oleme rohkem mures hairünnakute ning leetrite pärast, mitte ei vaata nende vastmainitud ning palju surmavate illusioonide taha.

Kas mõni CNN-i kõneisik seda ka kunagi arutab? Kas kusagil nõutakse nende meditsiinitöötajate vangistamist, kes põhjustavad igal aastal nii palju ennetatavaid haiglas tehtud kahjusid? Kus on mobiliseerimine selleks, et pidurdada 700 000 lastearsti kabineti külastuse tõttu tekkinud gripilaadset haigusjuhtumit? Kas Jimmy Kimmel räägib haiglatest ning sellest, kui palju inimesi sureb igal aastal sealt saadud infektsioonide tagajärjel? Ei, ei, ei ja veel kord ei. Miks? Kuna inimesed reageerivad suuremas osas primitiivsetele hirmureaktsioonidele selle asemel, et vaadelda objektiivselt fakte, uurida ajalugu ning kahelda neile ette serveeritud jutus.

Tõlkis ja toimetas Piret Pärnamaa

Allikad ja viited:

Foreign Policy Journal

[1] Maia Szalavitz, “10 Ways We Get the Odds Wrong,” Psychology Today, 2008,” https://www.psychologytoday.com/articles/200712/10-ways-we-get-the-odds-wrong

[2] Department of Wildlife Ecology & Conservation, Frequently Asked Questions About Venomous Snakes, https://ufwildlife.ifas.ufl.edu/venomous_snake_faqs.shtml

[3] Insurance Institute for Highway Safety, General Statistics, https://www.iihs.org/iihs/topics/t/general-statistics/fatalityfacts/state-by-state-overview

[4] National Geographic Channel Shark Attack Facts, https://www.natgeotv.com/ca/human-shark-bait/facts

[5] Opioids drive continued increase in drug overdose deaths, https://www.cdc.gov/media/releases/2013/p0220_drug_overdose_deaths.html

[6] Black Death – Wikipedia, https://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death

[7] David L. Streiner, Douglas W. MacPherson, and Brian D. Gushulak, PDQ Public Health, 2010, p. 198.

[8] Roy Porter, The Greatest Benefit to Mankind, Harper Collins, New York, 1997, p. 399.

[9] Elisha Kay Aldrich, “Anti-vax is pro-idiot,” March 2, 2015, https://theanchoronline.org/opnions/2015/03/02/anti-vax-is-pro-idiot/

[10] Alex Berezow, “Jail ‘anti-vax’ parents,” January 28, 2015, https://www.usatoday.com/story/opinion/2015/01/27/jail-anti-vax-parents-vaccines-cdc-measles-disney-world-california-column/22420771/

[11] Sacha Feinman, “Pediatricians Fight Back Against Anti-Vaxxers, Ban Their Kids,” February 25, 2015, https://thinkprogress.org/health/2015/02/25/3627108/doctor-vaccinate-survey/

[12] Lisa M. Krieger and Jessica Calefati, “Measles outbreak: Vaccination exemption would end under proposed California law,” February 5, 2015, https://www.mercurynews.com/health/ci_27458564/measles-california-outbreak-vaccination-exemption-religious-belief; “No exemptions on immunizations,” Carson says, February 3, 2005, https://fox5sandiego.com/2015/02/03/no-exemptions-on-immunizations-carson-says/

[13] Taryn Hillin, “Jimmy Kimmel has the best plan ever to combat anti-vaxxers,” February 27, 2015, https://fusion.net/video/56174/jimmy-kimmel-combats-anti-vaccine-crowd/

[14] Vital Statistics, British Medical Journal, February 7 1959, p. 381.

[15] “Impact of measles in France”, Reviews of infectious diseases, May-Jun 1983, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6878995

[16] Why has France not yet eliminated measles? Vaccines Today, June 5 2014, https://www.vaccinestoday.eu/vaccines/why-france-has-not-yet-eliminated-measles/

[17] D. Griffin et al., “Measles Vaccines,” Frontiers in Bioscience, vol. 13, January 2008, pp. 1352–1370.

[18] “Death from Measles, Possibly Atypical — Michigan,” Morbidity and Mortality Weekly Report, June 29, 1979, vol. 28, no. 25, pp. 298-299.

[19] Morbidity and Mortality Weekly Report, March 25, 1967, vol. 16, no. 12, p. 100.

[20] David J. Sencer, MD; H. Bruce Dull, MD; and Alexander D. Langmuir, MD, “Epidemiologic Basis for Eradication of Measles in 1967,” Public Health Reports, vol. 82, no. 3, March 1967, p. 256.

[21] Recommended Adult Immunization Schedule, by Vaccine and Age Group, United States, 2015, https://www.cdc.gov/vaccines/schedules/hcp/imz/adult.html

[22] Vaccines, 6th Edition, p. 1403.

[23] Mark S. Dine, Sonja S. Hutchins, Ann Thomas, Irene Williams, and William J. Bellini, et al., “Persistence of Vaccine-Induced Antibody to Measles 26–33 Years After Vaccination,” Journal of Infectious Diseases, 2004, p. S123.

[24] “Measles as an Index of Immunological Function,” The Lancet, September 14, 1968, p. 611.

[25] Fred R. Klenner, MD, “The Treatment of Poliomyelitis and Other Virus Diseases with Vitamin C,” Southern Medicine & Surgery, July 1949.

[26] Wafaie W. Fawzi, MD; Thomas C. Chalmers, MD; M. Guillermo Herrera, MD; and Frederick Mosteller, PhD, “Vitamin A Supplementation and Child Mortality: A Meta-Analysis,” Journal of the American Medical Association, February 17, 1993, p. 901.

[27] “Measles Vaccine Effective in Test—Injections with Live Virus Protect 100 Per Cent of Children in Epidemics,” New York Times, September 14, 1961.

[28] The Clinical Impact of Adverse Event Reporting, October 1996, https://www.fda.gov/downloads/Safety/MedWatch/UCM168505.pdf

[29] https://www.medalerts.org/vaersdb/index.php

[30] Oxford Textbook of Medicine, vol. 1, 2005, p. 357.

[31] Irja Davidkin, Mia Kontio, Mikko Paunio and Heikki Peltola, “MMR vaccination and disease elimination: the Finnish experience,” Expert Rev. Vaccines, 2010, p. 1050.

[32] Vital Statistics, British Medical Journal, February 7 1959, p. 381.

[33] “Breastfeeding Puts Children At Lower Risk For Allergies And Asthma,” Says New Study, February 22, 2015, https://www.inquisitr.com/1865057/breastfeeding-puts-children-at-lower-risk-for-allergies-and-asthma-says-new-study

[34] “Measles virus infection without rash in childhood is related to disease in adult life,” Lancet, January 5 1985, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2856946

[35] “Measles infection and Parkinson’s disease,” American Journal of Epidemiolgy, December 1985, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/4061437

[36] “Childhood infectious diseases and risk of leukaemia in an adult population,” International Journal of Cancer, October 15 2013, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23575988

[37] “Association of measles and mumps with cardiovascular disease: The Japan Collaborative Cohort (JACC) study,” Atherosclerosis, Jun 18 2015, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26122188

[38] “Harnessing The Measles Virus To Attack Cancer,” Science Daily, October 31, 2006, https://www.sciencedaily.com/releases/2006/10/061030143318.htm

[39] Outbreak–Related Questions and Answers for Healthcare Providers, https://www.cdc.gov/mumps/outbreaks/outbreak-providers-qa.html

[40] Complications of Measles, https://www.cdc.gov/measles/about/complications.html

[41] “What is the risk of dying if you catch measles?” 2020 Science, February 3 2015, https://2020science.org/2015/02/03/risk-dying-catch-measles/; Andrew Maynard, “Measles mortality rates – 2008-2011 outbreak, France,” Institute for Ethics & Emerging Technologies, February 5 2015, https://ieet.org/index.php/IEET/more/maynard20150205

[42] The Red Scare, https://www.ushistory.org/us/47a.asp

[43] Noah Berlatsky, “Fighting the Anti-Vax Movement With Lawsuits,” February 4, 2015, https://www.theatlantic.com/health/archive/2015/02/fighting-the-anti-vax-movement-with-lawsuits/385130/

[44] “No Pharma Liability? No Vaccine Mandates,” March 2, 2011, https://www.nvic.org/NVIC-Vaccine-News/March-2011/No-Pharma-Liability–No-Vaccine-Mandates-.aspx

[45] Henry E. Sigerist, Civilization and Disease, Cornell University Press, New York, 1943, p. 105.

[46] Singh Gurkirpal, MD, “Recent Considerations in Nonsteroidal Anti-Inflammatory Drug Gastropathy”, The American Journal of Medicine, July 27, 1998, p. 31S

[47] Christopher Wanjek, “Secondhand Smoke Kills 42,000 Nonsmokers a Year in US,” September 28, 2012, https://www.livescience.com/23562-secondhand-smoke-kills-nonsmokders.html

[48] Chandan K. Sen PhD, et al., “Human skin wounds: a major and snowballing threat to public health and the economy,” Wound Repair Regen, 2009, pp. 763-771.

[49] Deoine Reed, PhD and Sandra A. Kemmerly, MD, “Infection Control and Prevention: A Review of Hospital-Acquired Infections and the Economic Implications,” The Ochsner Journal, spring 2009, pp. 27-31.

[50] John T. James PhD, “A new, evidence-based estimate of patient harms associated with hospital care,” Journal of Patient Safety, September 2013, pp. 122-128.

[51] “Well-child visits linked to more than 700,000 subsequent flu-like illnesses,” February 12, 2014, https://www.sciencedaily.com/releases/2014/02/140212144611.htm

Pilt: wired.com

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6