Foto: EMA (Lahemaa rahvuspark)

Keskkonnaamet on asunud massiliselt – kokku ligi 730 hektaril – looduskaitse all olevaid alasid kaitse alt välja arvama ja kaitsealadel majandustegevust piiravaid meetmeid leevendama. Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) hinnangul pole avalikkusele selgitatud, millistest ajenditest lähtudes ja millistele eesmärkidele tuginedes looduskaitsealade ulatuslikku kärpimist läbi viiakse ja kuidas selline tegevus Eesti riigi üldiste põhimõtetega kokku läheb.

Viimase kuu aja jooksul on EMA esitanud Keskkonnaametile kokku kaheksa ettepanekut liigikaitsealade, parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise, kaitse-eeskirjade muutmise ja ka ühe kaitseala moodustamise kohta.

Keskkonnaamet kavatseb teha ministrile ettepaneku arvata kaitse alt välja 265,7 ha Kõrvemaa maastikukaitsealast, 220,6 hektarit Võhandu jõe ürgoru kaitsealast, 183,67 hektarit parke ja puistuid Valgamaal ning 32,46 hektarit Jõgevamaal, samuti 27,2 hektarit Oja liigikaitseala. Lisaks soovitakse kaitse-eeskirju järjest leebemaks muuta. Mitmetes kohtades soovitakse kaitse alt välja arvata alad, kus liigse raietegevuse tagajärjel on loodusväärtuste seisund märkimisväärselt halvenenud.

Üha rohkem lubatakse kaitsealadel lageraieid, jahipidamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ning uute maaparandussüsteemide rajamist, samuti biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. Sihtkaitsevööndeid, mis on rangemalt kaitstavad looduskaitse all olevad alad, muudetakse mitmetes kohtades piiranguvöönditeks. Piiranguvööndite majandamispiirangud muudetakse samal ajal veelgi leebemaks.

Tunnustame, et vastupidiselt üldisele suundumusele kavandab Keskkonnaamet muuta mõnedes kohtades ka piiranguvööndeid sihtkaitsevöönditeks ehk karmistada reegleid.

Keskkonnaametile parandusettepanekute tegemisel on EMA analüüsinud Natura elupaikade seisundit, lähtudes sellest, et halveneva seisundiga liikide elupaikasid ei saa kaitse alt välja arvata, kuna sellega muudetakse nende seisundit veelgi ebasoodsamaks. Natura elupaikadele lisaks on analüüsitud ka kaitsealuseid liike. Seepärast on EMA vastu ka kõrge looduskaitselise väärtusega alade kaitse alt välja arvamisele ning kaitse-eeskirjade leevendamisele, kuna piirangud peaksid lähtuma looduse kaitsmise, aga mitte majandamise lihtsustamise eesmärgist.

Igal nädalal laekub Keskkonnaameti kodulehele üha uusi avalikustamise teateid kaitse-eeskirjade muutmise ja üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise kohta. Ka praegusel hetkel töötavad EMA aktivistid mitme parandusettepaneku kallal.

Juba 2017. aastal prognoosis toona veel Riigikontrollis töötanud Kaido Kama, et raiesurve kaitsealadele hakkab suurenema, kuna puitu jääb majandusmetsades üha vähemaks, suureks paisutatud puidutööstus tahab aga endiselt toorainet saada (https://maaelu.postimees.ee/4033429/kaido-kama-raiesurve-kaitsealadele-hakkab-ilmselt-kasvama). Eesti Metsa Abiks liikumise hinnangul kinnitavad kaitse-eeskirjade järjestikused muudatusettepanekud, mis näevad muu hulgas ette metsaalade kaitse alt välja arvamist või kaitsekorra leevendamist, Kaido Kama toonaseid prognoose.

ANALÜÜS: vaidlustatud Keskkonnaameti (KeA) ettepanekud

Oja liigikaitseala kärped

Oja liigikaitseala kaitse alt välja arvamise ettepaneku järgi soovib KeA arvata kaitse alt välja ala, kus leidub Keskkonnaregistris andmeil metsise leiukoht. Samuti arvatakse kaitse alt välja Natura elupaik 9080*, tuues põhjuseks, et elupaik on loodusdirektiivi kohaselt halvas seisukorras. Arvatava alall asub ka Natura metsaelupaigatüüp (soostuvad ja soo-lehtmetsad), mis loodusdirektiivi andmetel on “halvas seisukorras”. KeA hinnangul tähendab kehv seisund aga ennekõike seda, et kaitset tuleks tõhustada nendel aladel, kus see metsakasvukohatüüp on loodusala eesmärgiks.

Oja liigikaitseala pindala kattub 66% ulatuses metsise püsielupaigaga Jamsis ja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamise korral arvatakse tegelikult kaitse alt välja 27,2 ha suurune riigimaa-ala. Kaitse alt arvatakse välja alad, kus enamasti on levinud inimtegevusest tugevasti mõjutatud kuivendatud metsad. Ehkki nendel aladel pesitsevad valdavalt metsised, ei peeta neid alasid vajalikuks arvata Jamsi metsise püsielupaiga koosseisu.Eesti Metsa Abiks tegi Keskkonnaametile ettepaneku: 1) muuta Oja liigikaitseala Oja looduskaitsealaks; 2) muuta Oja looduskaitseala vöönditüüp piiranguvööndist sihtkaitsevööndiks; 3) lisada Jamsi metsise püsielupaik Oja looduskaitsealasse; 4) laiendada Oja looduskaitseala piire praeguse piiri äärses riigimetsas paikneva Natura elupaiga 9080* võrra.Keskkonnaamet lükkas oma vastuses EMAle esitatud ettepanekud täies ulatuses tagasi põhjendusega, et kaitse antud aladel ei ole vajalik, kuid EMA hinnangul peaks keskkonnaväärtusi kaitstma ka siis, kui nende seisund halveneb. Kui loodusväärtusi on varasemate raietega kahjustatud, siis nüüd peab pingutama selle nimel, et väärtused taastuksid. Kui liigid on liigikaitsealadelt kadumas või leide pole registreeritud, siis tuleb neid alasid liikide naasmise tagamiseks hoida ning lasta neil taastuda, aga mitte neid kaitse alt välja arvata.

Võhandu kaitseala kärped

Keskkonnaameti ettepaneku kohaselt väheneb Võhandu jõe ürgoru kaitseala pindala 712,6 hektarilt 492 hektarile. KeA ei võtnud oma ettepaneku koostamisel arvesse ameti enda tellitud ekspertiisi, millega tehti ettepanek hoopiski laiendada kaitseala 712 hektarilt 940 hektarile. Piire korrigeeritakse põhimõttel, et kaitseala koosseisu jääksid kõrget looduskaitselist väärtust omavad alad. Peamisteks muudatusteks kaitsekorras on see, et keelatakse turberaietest veerraie. Selle asemel lubatakse väikese pindalaga (kuni 0,5 ha suuruseid) lageraieid. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta lubatakse püstitada ehitisi ehitisealuse pinnaga 0-20 m² ja kõrgusega kuni 5 meetrit. Haritava maa parema hooldamise võimaldamiseks lubatakse uue kaitsekorraga biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist õue- ja põllumaal ning maaparandussüsteemide rajamist.Kui KeA ettepanek näeb ette leebete majanduspiirangutega piiranguvööndite hoidmist, siis kodanikuühendus teeb ettepaneku kõnealuste alade kaitsekorra karmistamiseks ja nende sihtkaitsevöönditeks muutmist, kuna kõnealustel aladel asuvad Natura elupaigad (3260, 6270*, 6450, 7160, 9010*, 9080*), II kategooria liigid (jäälind, kollane kivirik, austria roidputk ja paks jõekarp), samuti eraomandis vääriselupaigad, mis vajavad paremat kaitset. Probleemne on, et Keskkonnaamet on jätnud oma ettepanekus mitmed olulised Natura elupaigad ja liigid kaitse-eesmärkidesse arvestamata ega ole teinud väljapakutud sihtkaitsevööndeid projekteeritavaks. Kuna projekteeritavale alale ei saa väljastada metsateatisi, siis teeb EMA ettepaneku moodustada Võhandu kaitsealale projekteeritav(ad) sihtkaitsevöönd(id).

Alliku looduskaitseala arengud

EMA tervitab südamest Keskkonnaameti kava muuta osa selle looduskaitseala piiranguvööndi alast sihtkaitsevööndiks. Seevastu soovib KeA võtta kaitse alt välja kogu Kaitseliidu katastriüksuse. EMA teeb ettepaneku võtta kaitse alt välja ainult Kaitseliidule kasutamiseks vajaliku osa.Lisaks lubab KeA alal edaspidi jahipidamist ning võimaldab kaitseala valitseja nõusolekul uue maaparandussüsteemi rajamist ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, mis varasemalt olid keelatud. EMA on kõnealuste piirangute leevendamise vastu.

Valgamaa kaitsealuste parkide ja puistute kärpimine

Keskkonnaameti ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja 1,5 hektarit 189-aastaseid mände, 1,23 hektarit 113-aastaseid mände, 2 hektarit 143-aastaseid mände ja Natura elupaiga 9010*. Nendele muudatustele on EMA kategooriliselt vastu ja leiab, et nimetatud kaitse alt väljaarvamisi ei tohi mingil juhul lubada.Samuti soovib Keskkonnaameti arvata kaitse alt välja 82,8 hektarit põhjusel, et RMK olevat antud aladel juba liiga palju raiunud, mistõttu alal ei ole enam loodusväärtusi säilinud. EMA on täielikult sellise loogika vastu. Kaitse peab alale jääma vaatamata loodusväärtuste vähenemisele ning nüüd on vaja lasta alal taastuda. Hävitatud loodusväärtused peab RMK aga teiste alade ja liikide parema hoidmise kaudu kompenseerima.

Tutvu EMA ettepanekuga Valga maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise eelnõusse siin.

Kõrvemaa maastikukaitseala kärped

Keskkonnaamet näeb ette arvata kaitse alt välja 265,7 hektarit ega ole seadnud tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärkideks. EMA teeb ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaik  2180, samuti I kategooria kaitsealune liik merikotkas, II kategooria kaitsealused liigid soohiilakas ja karvasjalg-kakk ning III kategooria kaitsealune liik rabakonn.

KeA ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja sihtkaitsevööndi ala, millelt EMA liikmed tuvastasid Natura elupaigad 9050, 9080* ja 91DO*, paludes sellest johtuvalt kaitse säilitada.

Lisaks on KeA-l plaanis arvata kaitse alt välja piiranguvööndi alad, kust kodanikuühendus leidis Natura elupaigad (6450, 9010*, 9050, 9060, 9080* ja 91DO*), samuti II kategooria kaitsealuse liigi (ainulehine soovalk) ja eraomandis vääriselupaiga. Seetõttu palub EMA neil aladel kaitset säilitada.

Keskkonnaamet viib ka range kaitsekorraga sihtkaitsevööndist leebemate majanduspiirangutega piiranguvööndisse alad, kust EMA leidis Natura elupaiga 9010*, II kategooria metsise ja palu-karukella, paludes sellest johtuvalt ka rangem kaitsekord säilitada.

Osa KeA ettepanekust näeb ette ka piiranguvööndi kaitse-eeskirjade karmistamist ning ala muutmist sihtkaitsevööndiks, millise otsuse eest EMA KeA-d igati tunnustab.

Keskkonnaameti ettepanek näeb ette hoida majandamispiirangud leebemad ka siis, kui alal leidub kaitse-eesmärke. EMA teeb aga ettepaneku muuta leebemad piiranguvööndid rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndiks, sest seal asuvad Natura elupaigad (6450, 7110*, 7140, 9010*, 9080* ja 91D0*), I kategooria must-toonekurg ja väike-konnakotkas, II kategooria metsis, palu-karukell, kaunis kuldking, eesti soojumikas ja eraomandis vääriselupaik, mis kõik vajavad paremat kaitset.

EMA ettepanekute põhjuseks on, et kuigi kehtivad piirangud on liiga leebed, muudetakse neid järk-järgult veelgi leebemaks. Jahipidamine kaitsealal on lubatud, kui välja arvata linnujaht ja jahipidamine sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Kodanikuühenduse hinnangul toob selline piirangute pidev leevendamine kaasa Eesti looduskeskkonna üha suurema kahjustamise ning seepärast on EMA selliste muudatuste vastu.

Mõdriku-Roela maastikukaitseala laiendamine

EMA pooldab arenguid, et Keskkonnaametil on kavas laiendada Mõdriku-Roela maastikukaitseala ligi saja hektari võrra, kehtestades ala uueks pindalaks 1724 ha. Laiendamine toimub riigimaal kolmes kohas Kantküla ja Võhu külades. Plaanis on sihtkaitsevööndi pindala suurendada enam kui 300 ha võrra. Pärast sihtkaitsevööndi piiride muutmist hakkab selle pindala olema 983,1 ha. Sihtkaitsevööndisse arvatakse osa praegu piiranguvööndis asuvast riigimetsast ja umbes 98 ha väljaspool kaitseala asuvat riigimetsa.

Kuna KeA ei sätesta tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärkideks, teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaigad 3260*, 6210*, 6450, 6530*, samuti II kategooria varjuluste ja III kategooria rabakonna.

Keskkonnaamet teeb ettepaneku muuta osa sihtkaitsevööndist piiranguvööndiks. EMA parandusettepanek näeb ette sihtkaitsevööndi osalist säilitamist, aga ka selle osaliselt kaitse alt välja arvamise hoonestuse tõttu.

Keskkonnaameti ettepanek on hoida ülejäänud piiranguvööndeid leebema kaitsekorraga aladena ka siis, kui alal leidub kaitse-eesmärke. EMA teeb ettepaneku muuta leebema majandamiskorraga piiranguvööndid rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks, sest seal asuvad Natura elupaigad (6210, 6270*, 7140, 7160, 7230, 9010*, 9020*, 9050, 9060, 9080*, 91D0*), II kategooria harivesilik ja harilik mudakonn, samuti vääriselupaikade pärast.

Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirjade leevendamine

Kaitse-eeskirja muutmise peamine eesmärk on tagada eeldused vanale metsale iseloomuliku elustiku säilimiseks, I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade pikaajaline säilimine ning lihtsustada olemasolevate rajatiste hooldustöid sihtkaitsevööndites. Topeltkaitse vältimiseks ja õigusselguse huvides soovib KeA arvata kaitse alt välja metsise püsielupaigad Tündres ja Paanikses, samuti Paluora puistud, et kustutada need registrist ja kaitsta nimetatud objekte edaspidi Tündre looduskaitseala koosseisus.

Kuna Keskkonnaamet ei sätesta tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärkideks, siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesmärgiks Natura elupaik 7140, II kategooria kanakull,  metsis, laanerähn ja veelendlane ning III kategooria rabakonn.

KeA ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja piiranguvöönd, kus asub II kategooria metsis. EMA on selle ettepaneku vastu, tehes ettepaneku muuta osa leebema kaitsekorraga piiranguvöönditest rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks, sest seal asuvad Natura elupaigad (9010*, 9020*, 9050, 9080*, 91D0*) ja vääriselupaigad.

Kodanikuühenduse hinnangul hoiab Keskkonnaamet looduskaitseala majanduspiirangud liiga leebed. Nii on kaitsealal lubatud jahipidamine, välja arvatud 1. veebruarist 31. augustini Paluora sihtkaitsevööndis metskonna kvartalites. Kaitseala valitseja nõusolekul on edaspidi lubatud püstitada ka uusi ehitisi ja rajada maaparandussüsteeme, samuti lubatakse edaspidi biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamist looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule lähemal kui 25 meetrit. Ka uute veekogude rajamine on kaitseala valitseja nõusolekul edaspidi lubatud, kusjuures teada on, et “uute veekogude” sildi all rajatakse meil sageli liiva- ja kruusakarjääre.

EMA on sellistele piirangute leevendamise vastu ning oma parandusettepanekud Keskkonnaametile edastanud.

Navesti maastikukaitseala piirangute ulatuslik leevendamine

Suuremal osa Navesti maastikukaitseala pindalast kasvavad metsakooslused. Puistu on tugevalt mõjutatud kaitseala läbivatest radadest ja metsade majandamisest. Puistu keskmine vanus on 88 aastat ja vanema kui 75-aastase metsa osakaal on 72% metsamaa pindalast. Vanemate puistutega metsaeraldiste vanus ulatub üle 140 aasta.

Kuna Keskkonnaamet ei sätesta tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärgiks, näiteks ei ole kogu dokumendis sõnagagi mainitud metsist (kelle elupaigad asuvad 95% Navesti MKA territooriumil), siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesmärgiks 2180, 9010*, II kategooria kevad-ristmadar ja metsis.

Samuti teeb EMA ettepaneku teha osa KeA poolt leebemate majanduspiirangutega piiranguvööndiks jäetud aladest rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks, kuna seal asuvad olulised Natura elupaigad 2180, 9010* ning kaitsealused liigid II kategooria kevad-ristmadar, kanakull ja metsis, samuti vääriselupaigad.

Lisaks näeb KeA ette piirangute ulatuslikku leevendamist, kuna varasemalt keelatud tegevustest tahetakse nüüd lubada kuni 1-hektariliste lageraielankide lubamist, samuti jahipidamist, uute maaparandussüsteemide rajamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. EMA on teinud KeA-le omakorda vastuettepanekud, soovides piirangute säilitamist ja kohati ka karmistamist, kuna vastasel juhul ei ole loodusalade ja liikide elupaigad ning -tingimused kaitstud.

Kokkuvõte

KeA arvab kaitse alt välja (nii sihtkaitsevööndid kui piiranguvööndid):

•           II kategooria metsis, ainulehine soovalk

•           Natura elupaigad 6450*, 9010*, 9050, 9060, 9080*, 91D0*

•           alad, mis ühendavad kaitsealasid üksteisega

•           Kaitseliidu katastriüksus, LKA keskne osa

•           VEP eraomandis

•           kuni 189-aastaste mändidega puistu

•           82,8 hektarit kuni 130-aastaseid männikuid, tuues põhjuseks, et puistud on juba raietest (enamjaolt RMK omadest) liialt laastatud

KeA muudab kaitsekorda rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndist leebema kaitsekorraga piiranguvööndiks:

•           Natura elupaik 9010*, II kategooria kaitsealused liigid metsis ja palu-karukell

KeA säilitab piiranguvööndid seal, kus alad vajaksid paremat kaitset ja sihtkaitsevöönditeks muutmist:

•           Natura elupaigad 3260, 6210, 6270*, 6450, 7110*, 7140, 7160, 7230, 9010*, 9020*, 9050, 9060, 9080* ja 91D0*

•           I kategooria must-toonekurg ja väike-konnakotkas

•           II kategooria jäälind, kollane kivirik, austria roidputk, paks jõekarp, palu-karukell, kaunis kuldking, eesti soojumikas, metsis, harivesilik, harilik mudakonn

•           VEPid, mille hulgas on nii RMK kui eraomanikke omandusse kuuluvaid vääriselupaikasid

KeA hoiab osade piiranguvööndite majandamispiirangud liiga leebetena, lubades mitmesuguseid majandustegevusi:

•           biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist

•           uute maaparandussüsteemide rajamist

•           jahipidamist (välja arvatud 1. veebruarist 31. augustini sihtkaitsevööndites)

•           uute veekogude rajamist kaitseala valitseja nõusolekul

KeA leevendab järk-järgult looduskaitsealade majandamispiiranguid, lubades üha enam varasemalt keelatud tegevusi, näiteks:

•           jahipidamine

•           uute maaparandussüsteemide rajamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine

•           biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine

•           uute veekogude rajamine

•           lageraie Navesti piiranguvööndis kuni 1 hektari suuruste lankidena

EMA üldine kriitika Keskkonnaameti praegusele tegevusele looduskaitsealade kaitse-eeskirjade muutmisel:

•           KeA ei võta arvesse riigi tellitud ekspertiisi 1813MT3 (Eksperthinnang Võhandu jõe ürgoru maastikuliste väärtuste välja selgitamiseks ning välispiiri ettepanek ala väärtusi arvestades, Tartu 2018) ja tegutseb vastupidiselt ekspertiisis soovitatule

•           KeA ei laienda alasid, kus kaitse-eesmärkide kaitse seda vajaks

•           KeA ei ole teinud väljapakutud sihtkaitsevööndeid projekteeritavaks (projekteeritavale alale ei saa väljastada metsateatisi)