“Paljudel peredel algas sel aastal koolitee, nii ka meil. Kool on alanud huvitavalt ning toonud kaasa palju mõtteid. Kuna ma olen väga aktiivne ema, siis viibin kooli seinte vahel ilmselt keskmisest rohkem. Küll oodates oma väiksema preiliga koos venda mõnest trennist, küll mõne huvitava ürituse ajal ja nii mõnigi asi on pannud sügavamalt mõtlema kogu meie koolisüsteemis toimuva üle,” kirjutab Telegramile homöopaat ja kahe lapse ema Merle Martinson.

ELUKOOL on uus Telegrami rubriik, kus inimesed meie seast jagavad oma elu õppetunde, koolitustel omandatud teadmisi ning raamatu- ja südametarkust.

Õnn on see, kui lapsel on tore õpetaja. Meil tundub, et on vedanud, aga miks peaks üldse lapsevanem muretsema selle üle, kas tema last võtab vastu tore õpetaja või mitte. Kuna kool on elus üks suur ja tähtis mõjutaja, siis sellist asja ei tohiks üleüldse eksisteerida nagu mittetore õpetaja, kui tahta, et laps sooviks koolis käia ja õppida.

Positiivne kasvatus koolis

Mulle tundub, et sellest ajast, kui mina kooliteed alustasin, ei ole tegelikult suhtumistes suurt midagi muutunud. Koolitundides valitseb samasugune rangus kui vanasti. Tänapäeval tundub see kuidagi kurnav kõikidele osapooltele. Kui muidu ma olen rääkinud positiivse ja rahumeelse kasvatuse õppimise vajadusest lapsevanematele, siis selles loos räägin sellest õpetajatele.

Vaadates koolis toimuvat, tundub, et õpetaja loob distantsi enda ja õpilaste vahel. Tõstab end kuidagi kõrgemaks ja ootab, et temale allutakse. Seda allumist luuakse piitsa ja prääniku meetodi kasvatusstiilis, mille puhul on teadustööde põhjal ammu selgeks tehtud, et kontrolli omad sa vaid senikaua, kui sul jõud üle käib. Laps ei õpi enesedistsipliini, vaid lihtsalt väldib piitsa ja püüab kiitust. See piits peab aga iga päevaga aina tugevam olema, sest selline mõjuvõim devalveerub kiirelt.

Aga mis siis, kui positiivse ja rahumeelse vanemluse võtted töötaksid sama imeliselt koolis, nagu nad töötavad koduseinte vahel? Kui oleks palju stressivabam õhkkond õpetajale ning õpilasele. See kõik on võimalik, aga seda peab lihtsalt õppima. Vanasse kinni jäädes ei jõua me ju kuhugi.