Soome uurib võimalusi Helsingi ja Tallinna vahele merealuse raudteetunneli rajamiseks, 2-3 miljardit eurot maksva tunneli ehitus võib alata kõige varem 2050. aastal, vahendab Eesti Päevalehte BNS.

Eelmise aasta lõpus sai Eesti geoloogiakeskus valmis oma Soome kolleegide tellitud uuringu, milles kirjeldati täpselt trassivariantide piirkonna Eesti-poolse osa geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi. Uuring läks maksma mitukümmend tuhat eurot.

Põhjanaabrite huvi keskmes on nüüd eelkõige raudteetunnel, idee sai uue hoo Rail Balticu plaani elustamise järel. Möödunud aasta 5. oktoobril Tallinnas transpordifoorumil esinenud Helsingi abilinnapea Pekka Sauri ütles toona, et kui Rail Baltic on reaalsus, on Helsingi–Tallinna tunnel järgmine loogiline samm edasi Helsingi–Tallinna kaksikregiooni arengus.

Lõuna-Soome Uusimaa maakonna planeeringusse, mis kinnitatakse selle aasta lõpus, on tunneli ehitamine sisse kavandatud. Ka Uusimaa maavanem Ossi Savolainen kinnitas, et maakonnal on tunneli rajamise soov pikemas perspektiivis tõesti olemas, kuid teoks see lähikümnenditel kindlasti ei saa. Realistlik ajakava oleks tema hinnangul aastad 2050-2070. Uusimaa piirkonna maavolikogu on tema kinnitusel esitanud Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia raames rahataotluse TallsinkiFixi projektile, mis peaks valmides andma ülevaate, kui realistlik tunneli rajamine oleks.

Verkkouutiset kirjutas, et Euroopa Parlamendi Soome saadiku Petri Sarvamaa sõnul on raudteeühendus tuleviku liikumisviis ka oma keskkonnasõbralikkuse pärast. “Ja kui see trend ühendada  Loode-Venemaa ja ja Euroopa Liidu koostööpotentsiaaliga, ei saa see olla läbikukkumine,” arvas Sarvamaa.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ontunneli Soome-poolne huvi seaotud ainult Helsingi linnaga. “Kauba ja reisijate vedu üle Soome lahe on meritsi üsna hästi kaetud ning otsene vajadus tunneli jaoks puudub,” leidis ministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.

Allikad: BNS, Eesti Päevaleht, Verkkouutiset

Foto: Wikimedia

Toimetas Mariann Joonas