Hirm ja paanika – viljakas pinnas haigestumiseks

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

7. aprill 2020 kell 15:49

“Iga päev näeme lehtede esikülgedelt pealkirju nagu: “Koroonaviirus viis surmaga silmitsi!”, “Koroonaviirus lausa hüppas mu peale!”, “Koroona tappis jälle!” jne. Meedia lausa jumaldab hirmu ja paanikat, sest see müüb,” kirjutab integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav oma blogis Toitumistarkus.

Samas on paljud riigid nüüdseks tunnistanud, et koroona statistika lonkab, surnute protsendid kõiguvad ühest äärmusest teise ja algselt prognoositud haigusmudel on praeguseks drastiliselt muutunud.

Nüüdseks on uuringud näidanud, et enamusel nakatunutest ei ilmne ühtegi haiguse sümptomit, haigus on suure tõenäosusega ringelnud Euroopas arvatust tunduvalt kauem ning algselt ennustatud võimalike surmade numbreid on tervete suurusjärkude võrra alandatud. Kes erinevate riikide surmastatistikat ise jälgida soovib, on teretulnud tutvuma vastava andmebaasiga.

Ja mis kõige olulisem: seda kas patsient suri koroonasse või mõnda kaasuvasse haigusesse ei saa lõplikult kindlaks määrata enne kui pole tehtud lahkamist. Seega, kuniks lahkamist pole tehtud, oleks õigem öelda, et patsient suri koroona viirusega, mitte koroona viirusesse.

Oleme kindlasti kõik kuulnud, et hirm ja paanika mõjuvad immuunsüsteemile halvavalt. Krooniliselt kõrge stressitase pärsib dramaatiliselt immuunrakke, suurendab süsteemsete põletikuainete tootmist ja manipuleerib soolefloora tasakaaluga.

Puht biokeemiliselt ei ole meil võimalik samaaegselt karta-paanitseda ja immuunsust tugevana hoida, nii nagu pole ka võimalik samaaegselt hästi seedida ja vaenlasega võidelda-lõvi eest põgeneda.

“Võitle-või põgene“ pooluses visklemine loob soodsa pinnase detoksiprotsesside häirumiseks ning takistab immuunsüsteemil olulisele keskendumast. Lakkamatu ärevuse tingimustes kaotame kiirendatud tempos ka olulisi toitaineid nt. B-vitamiine, lõõgastumiseks olulist magneesiumit ja immuuntasakaalu toetavat tsinki ning C-vitamiini. Samas määrab organismi C-vitamiini staatus suuresti ära selle, kui valuliselt me reageerime meid ümbritsevale mentaalsele, toksilisele ja füüsilisele stressile.

Seega polegi nii üllatav, et praeguseks on C-vitamiin kasutusele võetud ka paljudes kliinikutes, mis tegelevad koroonapatsientidega. Ja hoolimata sellest, et selle olulise antioksüdandi nimetamine mõne meediku ikka veel ahastavalt käsi ringutama paneb, võtavad C-vitamiini imetegude kirjeldamiseks nüüd aega isegi WHO-d nõustanud maailmatasemel epidemioloogid. Kuula intervjuud tuntud USA epidemioloogi dr Devra Davisega siit.

Loe intervjuud dr Richard Z. Chengiga, kes uurib C-vitamiini mõju koroona patsientidele siit.

Võib tunduda üllatav, kuid just nimelt meie oma suhtumine ümbritsevasse saab paljuski määravaks meie organismi üldseisundi välja kujunemisel. See nn. psühho-neuro-immuunoloogiline telg ehk kuidas meie tajud ja mõtted konverteeritakse närvisüsteemi mõjutavateks hormoonideks-närvivahendusaineteks ja kuidas need omakorda meie immuunsüsteemi mõjutavad, on oluline tükk puslest, mis immuuntasakaalust rääkides sageli paika panemata jääb.

Niisiis, meie meelelaadist ehk sellest, kui turvalise või ohtlikuna me end ümbritsevat keskkonda tajume, sõltub see, millele meie organism keskendub.

Ja veel, paanitsedes väheneb verevool aju nn. täiskasvanu-keskusesse (frontaalsagarasse), mis toob omakorda kaasa analüütilise võimekuse vähenemise. Seevastu suureneb verevool aju tagaossa, domineerima hakkavad reflekskäitumine ja impulssotsused. Analüüsivõime on aga intelligentse käitumise üks olulisi eeldusi. Vaata, kuidas selgitab hirmu ja paanika mõju immuun- ja närvisüsteemile vaimustav teadlane ja epigeneetik dr Bruce Lipton.

Keha haiguskindluse määramisel on kõige olulisem organismi võimekus end tasakaalustada ja seda just ka väliste stressoritega silmitsi seistes. Ka 19. sajandil elanud ja tänapäeval pastöriseerimise isaks kutsutud prantsuse keemik Louis Pasteur, kes pühendas suure osa oma elust bakterite vastasele võitlusele, pidi elu lõpuks kinnitama “Le microbe n’est rien, le terrain est tout.” (eesti k. “Oluline pole mitte mikroob, vaid keskkond, kuhu see satub”).

Viirusepaanika tingimustes võime seda kuldset mõtet parafraseerida ka nii: viirus ise ei määra midagi, keha sisekeskkond määrab selle, kas viirus saab seal kanda kinnitada või ei.

Viirused on alati eksisteerinud, nad olid olemas enne meid ja jäävad peale meid. Ja nad on loodud muteeruma, seega ei saabu kunagi aega, mil iga viiruse iga mutatsiooni vastu oleks riiulilt võtta vaktsiin, nagu paljud näivad lootvat. Meie ainus võimalus on tagada endale võimalikult haiguskindel immuunsüsteem.

Nagu statistika aga näitab on maailma viimase paarikümne aasta jooksul räsinud pea samapalju epideemiaid, kui eelneva paarisaja aasta jooksul kokku. Valede elustiilivalikute, toksilise keskkonna ja kroonilise stressi tõttu nõrgestunud immuunsust ei suuda kahjuks parandada ka kõrgtehnoloogiline meditsiin.

Miks ei võiks vahelduseks ja positiivsete mõttemustrite loomiseks kajastada telesaadetes ja ajalehtede esikülgedel ka nende arvukate inimeste persoonilugusid, kes naudivad head tervist ja kes pole hoolimata viirusega kokkupuutumisest haigestunud? Õõva ja kaamose külvamise asemel oleks hoopis viljakam toniseerida kollektiivset alateadvust julgustavate avaldustega või kasvõi ühisafirmatsioonide ning tervise loomisele keskendunud meditatsioonidega.

Lisaks võiks igaüks meist endalt küsida, kas ja mil määral oleme panustanud oma vaimu ja keha tervena hoidmisele seni või mida head oleme oma organismi jaoks teinud nüüd? Sest võtta on ju ikka ainult seda, mida ise eelnevalt andnud oleme.

Ja kuna aega on rohkelt käes, saamegi oma hubastes kodudes juurelda selle üle, kuidas tuleb meie sisemaastiku, selle nn. terrääni, stabiliseerimisele kasuks jätkuv paanika õhutamine, hirmu külvamine, diivanil külitamine, vähene värskes õhus viibimine ja toitainevaeste, rafineeritud tärklisest ning kantserogeensest glüfosaadist tiinete makaronide nautimine. Just nende viimaste riiulid tühjenesid paanika tingimustes kauplustes kõige kiiremini. Ei olnud nagu väga kuulda, et sama innukas amokijooks oleks toimunud põletikuvastastest ainetest pungil aed- ja lehtviljale

Olge hoitud!

Liis Orav

Allikas: Toitumistarkus

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

toit ja tervis Hirm ja paanika – viljakas pinnas haigestumiseks