Foto: ekraanikuva

Jätkame Telegrami veergudel Saksa nn koroonalekke kajastamist. Nimelt on sealse meedia vallutanud skandaal sise-, ehitus- ja koduministeeriumist (BMI) avalikkuse ette jõudnud 83-leheküljelise analüüsi KM4-51000/29 ümber, mille keskne sõnum on: “COVID-19 viirushaiguse täheldatavad mõjud ja toimed ei anna piisavaid tõendeid selle kohta, et tegemist oleks – tervisega seotud mõjude osas kogu ühiskonnale – millegi enamaga kui valehäirega.” Kuidas sündmus alguse sai ehk esimest osa saad lugeda siit ja teist, riigi vastutusele keskenduvat osa siit.

Kui suured on COVID-19 viirushaiguse vastastest meetmetest tingitud tervist puudutavad kahjud? Uskumatu, aga tõsi: 2020. aasta märtsis ja aprillis ei opereeritud eriolukorra meetmete tõttu Saksamaal 2,5 miljonit patsienti, kelle operatsioonid olid algselt seks ajaks planeeritud.

Missugune on olukord Eestis? Kui palju operatsioone jäeti ära või lükati edasi siin? Kui mitmed tuhanded raviprotseduurid jäid tegemata? Mitu inimest suri selle tagajärjel ja võib-olla läks mõni nendest surmadest kirja kui koroonaviiruse põhjustatud surm? Kes fikseerib need arvud, kes teavitab nendest avalikkust? Kas vastavad arvud ja statistika on olemas? Kes hoolitseb Eestis selle eest, et tervikpilt saaks objektiivne?

Aga läheme tagasi Saksamaale ja avaldame järgmise osa tundliku infoga analüüsist.

Ülevaade riigi poolt 2020. aasta koroonakriisi ajal kehtestatud meetmete ja piirangute tervist puudutavatest mõjudest (kahjudest) (Seisuga: 7. mai 2020)

Metoodiline eelmärkus

Ära on toodud riskid, mida konkreetsete valdkondade 10 hinnatud eksperti/teadlast peavad täna põhimõtteliselt usutavateks.

Pandeemiaga kaasnevate tervist puudutavate kahjude edaspidise süstemaatilise kindlakstegemise jaoks on hädavajalik konsulteerida vähemalt siin nimetatud valdkondade spetsialistidega. Teisiti ei ole realistlik tegeliku olukorra fikseerimine võimalik.

1. Surmajuhtumid

a) Haiglakohtade (ja ravivõimaluste) piirangutega seoses edasilükatud või tühistatud operatsioonide tõttu:

2018. aastal oli Saksamaal kokku umbes 17 miljonit statsionaarset patsienti, kellele tehti operatsioon. See teeb kuu keskmiseks 1,4 miljonit patsienti. Märtsis ja aprillis lükati 90% kõigist vajalikest operatsioonidest edasi või need jäeti tegemata. See tähendab, et 2,5 miljonit inimest ei saanud riigi meetmete tõttu meditsiinilist abi. Seega ei opereeritud 2020. a märtsis ja aprillis 2,5 miljonit patsienti, kuigi nad vajasid operatsiooni. Eeldatavat suremust ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt hinnata; ekspertide hinnangud jäävad vahemikku 5 000 kuni 125 000 patsienti, kes surevad/juba surid edasilükatud operatsioonide tõttu.