Foto: viltvardis.com/viltvardis.jpg

Lätis on kütnud viimastel nädalatel kirgi sõltumatu ajakirjaniku Lato Lapsa (kaasautor Kristīne Bormane) raamat “Viltvārdis”, mille pealkiri võiks olla eesti keeles “Valevorst” või “Kahepalgeline valemängija”, kus seatakse kahtluse alla paljud president Egils Levitsi poolt enda, oma vanemate ja vanavanemate kohta esitatud eluloolised väited.

Raamatu autorit, kes pöördus kirjutamisel tekkinud küsimustega ka presidendi kantselei poole, üritati esialgu vaigistada kohtuga hirmutades. Vahetult enne raamatu ilmumist langes selle reklaamimiseks loodud veebileht www.viltvardis.com DDoS rünnaku alla. Ühtlasi loodi selle autori diskrediteerimiseks juba ennetavalt veebileht www.latolapsa.com, kus on avaldatud tema ettevõtte vana kirjavahetust ning muid materjale, mis peaksid nähtavasti mõjuma teda kompromiteerivalt.

3. juulil jõudis raamat siiski poodidesse müügile. Samal päeval andis Levits pressikonverentsi seoses sellega, et 8. juulil sai täis tema ametiaja esimene aasta. Kui temalt seal Lapsa raamatu kohta küsiti, üritas ta jätta muljet, et ei ole selle sisuga üldse kursis ega pea seda ka vähimalgi määral tähelepanu väärivaks. “Teate, iga päev avaldatakse maailmas sadu kirjatöid lameda maa, lendavate taldrikute ja muu sellise kohta. Ma arvan, et ma pean hoidma teatavat infohügieeni ja ma ei saa kulutada aega selliste soperdiste lugemisele,” teatas ta üleolevalt.[1]

Lapsa raamat tõusis aga kohe müügiedetabelite tippu. Esimene tiraaž trükiarvuga 4000 eksemplari müüdi läbi juba esimese nädalaga.

8. juulil käis Levits oma esimese ametiaasta täitumise puhul Riga TV24 otsesaates, kus peatus teemal juba pikemalt. Sellest intervjuust ilmnes, et ta oli raamatu sisuga vähemalt üldjoontes kursis, kuid ühtegi selles esitatud fakti ja väidet ta samas otsesõnu kummutama ei hakanud. Selle asemel ajas ta ümmargust juttu, üritades jätta taas muljet, et Lapsa käsitlus on lihtsalt ebatõsiseltvõetav.

Levits rääkis, et tal on kõrgeim ligipääsuluba riigisaladustele ja ta on valmis vastama küsimustele, mis põhinevad faktidel. Ta rõhutas, et on äärmiselt tänulik oma eelkäijatele, kelle keerulised saatused 20. sajandil on kandunud edasi ka tema geenidesse. President soovitas kõigil uurida rohkem oma suguvõsa, öeldes, et teeb seda pärast presidendiametist lahkumist võib-olla ka ise, sest see annab parema arusaama ajaloost ning omaenda esivanematest. Samas rõhutas ta, et “seda tehes on väga oluline mitte langeda nõukogude propaganda lõksu, kui hinnatakse tolle aja sündmusi, kui hinnatakse tolle aja dokumente, mida loodi ja kasutati täiesti teistsuguses süsteemis kui seda on meie tänapäeva demokraatia.”

Seejärel tänas ta veel kord oma vanemaid, kes tõid suuri ohvreid keerulistes oludes, rasketes tingimustes. “Ma olen tänulik ka oma kriitikutele, laimajatele ja kõigile neile, kes tahavad kallutada mind kõrvale nendest eesmärkidest, mille ma olen seadnud nii inimesena omaenda elus kui ka vabariigi presidendina, sest see annab mulle täiendavat põhjust uskuda, et minu valitud tee ja minu suund on õiged, õiged liikumisel kaasaegse õigusriigi poole, mis tähendab vastuseisu neilt ja neist suundadest, kes on selle vastu, kes tahavad seda pidurdada,” lisas Levits. “Nii et ma olen tänulik igaühele kõigi hinnangute eest mulle – nii positiivsete kui negatiivsete. Tuleb pidada meeles, et me elame demokraatlikus riigis, kus igaühel on võimalus väljendada oma arvamust. Ja see, loomulikult, on suur, väga suur pluss. Ja seda, loomulikult, ma austan.”

Küsimusele, kas raamatus leidub midagi sellist, mille eest selle autori võiks tema arvates kohtulikult vastutusele võtta, vastas Levits: “Selle jaoks peaksin ma sellesse raamatusse põhjalikumalt süvenema, aga, nii palju kui mina tean, pean ütlema, et kõik need hinnangud ja kogu see soust on selline, et minu arvates ei võta keegi neid tõsiselt.”[2]

Samal päeval tegi Levits sümboolse visiidi rahvusraamatukokku, kus ta aasta varem ametisse pühitseti. Sel ajal, kui president hoones viibis, viis Lapsa sinna oma raamatu sundeksemplarid ja andis maja ees pressibriifingu, kus ta rääkis, et Läti riigipeaks on mees, kes, selle asemel, et vaadata näkku ebameeldivatele, piinlikele lehekülgedele enda, oma vanemate ja vanavanemate elus, leiutab uusi valesid. “Igaüks neist on väike, tähtsusetu vale, mida võib tulla ette igaühel. Minu jaoks on aga vastuvõetamatu see, et selliseid valesid levitab Läti Vabariigi president,” ütles Lapsa, kelle hinnangul on Levits lausa patoloogiline valetaja.[3]