Foto: Mateus Souza/ pexels.com

Erinevaid paarisuhte parandamise tehnikaid on palju. Samuti on palju arusaamu sellest, milline peaks toimiv paarisuhe olema. Kuid selles osas, milline võiks olla ideaalne paarisuhe, on inimestel enamasti üpriski sarnane arusaam. Milline see on ja kuidas selleni jõuda, avab järgnevas loos meie enesearengu külalisautor Martina Strand.

ELUKOOL on Telegrami rubriik, kus inimesed meie seast jagavad oma elu õppetunde, koolitustel omandatud teadmisi ning raamatu- ja südametarkust.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt juulis 2020

Ideaalses paarisuhtes on inimeste vahel füüsiline tõmme ja kirg. Partnerid on teineteise parimad sõbrad ning saavad üksteisega turvaliselt rääkida absoluutselt kõigest, ausalt ja avatult. Ka oma vigadest. Ka sügavatest mõtetest, tunnetest ja ideedest, isegi kui see on ebamugav. Üksteist austatakse, hinnatakse ja peetakse kalliks. Üksteist toetatakse ning armastatakse tingimusteta ning manipulatsioonideta. Ideaalses paarisuhtes on mingisugune kõrgem eesmärk või missioon, mille nimel inimesed sünergiliselt panustavad ning mille suunas liiguvad. Toimub pidev areng nii inimeste sees kui ka inimeste vahel, ning ka nende ümber. Ideaalne paarisuhe panustab tervesse ühiskonda ja on eeskujuks teistele.

Enamik inimesi on enda seniste suhtekogemuste põhjal ideaalse paarisuhte liigitanud utoopia valdkonda. Nad usuvad, et see on unistus, mis reaalses elus on võimatu… ja lepivad suhetes vähemaga: kui mees on rikas ja ei peksa, siis ma olen rahul – muu polegi nii tähtis; või kui naine pakub neli korda nädalas seksi ja väga ei vingu, siis ma olen õnnelik – muu polegi nii tähtis; või kui mees on hea isa lastele ja tal pole suurt alkoholiprobleemi, siis ma olen rahul – muu polegi nii tähtis. Inimesed lepivad vähemaga ning seetõttu kannatavad iga päev kuni elu lõpuni või kuni lahkuminekuni… millele enamasti järgneb sarnasesse pealiskaudsesse suhtesse sattumine, mis samuti hinge ei toida ja mis lõhub…

Ideaalne paarisuhe ON võimalik, aga see ei ole lotovõit ja seda ei saa otsida ning leida. Ideaalse paarisuhteni jõudmiseks on teatud eeldused, mis täituvad isikliku arengu kaudu. Vaid siis, kui need eeldused on täidetud, on ideaalne, sügavalt täitev imeline armastussuhe võimalik.

Viis sammu, kuidas toimiva paarisuhteni jõuda

1. Ausus iseenda suhtes, enda sisetunde kalibreerimine ja tunnete usaldamine

Lisaks füüsilisele ja loogilisele maailmale elame me samaaegselt ka nähtamatus ja tunnetuslikus maailmas. Me võime seda tõde eitada ning pidada kõike nähtamatut ja tunnetuslikku uhhuuks, kuid tegelikult me kõik teame, mis on tõde. Kui su elukaaslane ütleb, et kõik on korras, kuid sina tunned selgelt, et tal on mingi okas hingel… Kui sisendad endale, et armastad oma elukaaslast, aga tabad tihti tundmast end väärtusetuna, tühjana ja õnnetuna… Me ei saa valetada enda lähedastele ja veel vähem saame me valetada iseendale, sest meie keha tunneb ära, kui meile valetatakse ja see vale tunne jääb meie sisse meid seestpoolt närima. Mida varem me seame endale sihiks olla läbinisti aus, ilma eranditeta, seda varem saame alustada teekonda imelise paarisuhteni.

Probleem on aga selles, et meid on maast madalast treenitud olema mitte-aus enda tunnetuse osas. „Halbu“ tundeid pole meil olnud lubatud tunda ja halvasti käitudes on meid maiustusega ära ostetud. Meid on õpetatud ja julgustatud olema võlts ja pealiskaudne selleks, et enda eesmärke saavutada: fake it till you make it. Meie elud on ehitatud algusest peale võltsile vundamendile ja siitkohast tagasi aususe ja enda tõe juurde jõudmine on kõike muud kui lihtne. Mida ma TEGELIKULT tahan? Mis mind TEGELIKULT inspireerib? Mis mulle TEGELIKULT ei ole vastuvõetav? Nendele küsimustele vastuste leidmine ei olegi nii lihtne, sest meie tunnetussüsteem on rooste läinud, elades elu ühiskondlike normide järgi ja iseenda tunnetuse vastaselt. Tunnetussüsteem on vaja uuesti tööle saada ja ära kalibreerida, et see annaks meile õigeid märguandeid. Üks lihtsamaid viise selle kalibreerimiseks on järgmine.

• Ütle „Minu nimi on [enda nimi] ja tunneta, mis tunne kehas on. See on Sinu JAH-tunne.

• Ütle „Minu nimi on [mõni muu nimi] ja tunneta, mis tunne kehas on. See on Sinu EI-tunne.

Seda harjutust võiks esialgu teha tihti, et teha selgelt vahet JAH ja EI reaktsioonidest enda kehas. Seejärel võiks vaikselt hakata seda metoodikat ka muudes valdkondades proovima.

• Ütle „Mina tahan praegu süüa [mingi toit]“ ja tunneta, mida keha sellest arvab.

• Ütle „Mina tahan praegu süüa [mingi muu toit]“ ja tunneta …

• Ütle „Mina tahan praegu minna [mingi üritus]“ ja tunneta …

• Ütle „Mina tahan praegu minna [mingi tegevus]“ ja tunneta …

Mida rohkem enda tunnetust kalibreerida, seda selgemaks see muutub ning seda vähem annab see „valesignaale“, mis enamasti on egopõhised või seotud harjumuste või hirmudega.