Foto: Ralphs_Fotos/ pixabay.com

Seoses nakkusjuhtumite kasvuga tuleb välja üha enam vastuolusid. Uusi näitajaid ei saa kuidagi võrrelda aprilli tulemustega, sest esiteks testitakse nüüd palju rohkem inimesi ja teiseks täiesti erinevaid gruppe (võttes arvesse haiguse esinemissageduse näitajat). Kui varem testiti inimesi nakkuskahtluse korral ja kes olid naasnud kõrge koroona haigestumisriskiga riikidest, siis hetkeseis näitab, et testitavate isikute seas on eelkõige terved, nooremapoolsed inimesed, samuti ettevõtete ja ametiasutuste töötajad ning tervishoiutöötajad. Tegu on suure valearvestusega, kirjutab Journalisten Watch.

Silmas ei peeta mitte ainult PCR-testimismetoodika ebausaldusväärsust (arvutades optimistlikult annab see meetod 1,5-2 protsenti valepositiivseid tulemusi / loe ka: “Edward Laane: Kas need on päris haiged või veapiiris valepositiivsed?“), vaid ka teisi aspekte: puudusteks loetakse testi tulemuse ooteaega, vajalikku laborite infrastruktuuri ja suhteliselt kõrgeid kulusid, aga eelkõige asjaolu, et test reageerib viiruse geneetilisele materjalile, st isiku varasemale nakkusele, viirusosakesi võib leida eriti just nina-neelu piirkonnast.

Täpsemalt tähendab see seda, et vastupidiselt testide tulemustele ei ole suur osa väidetavatest äsja nakatunutest üldse koroonaviiruse kandjad, vaid on selle haiguse juba seljatanud. See asjaolu on ülioluline, kuivõrd erinevate uurimisgruppide pandeemia mudelid näitavad ühehäälselt, et kevadel (märtsis ja aprillis) toimunud esimese laine tegelik nakatunute arv vaid vähesel määral ametlikus statistikas kajastus, eriti just Saksamaal.