Pilt: benzinga.com

Kas oled kunagi mõelnud, miks me tänapäevases jõulutraditsioonis teeme neid asju, mida teeme? Mis on jõulupuu, tähe, kaunistuste ja eredalt pakitud kingituste päritolu? Kust tuleb idee jõuluvanast, kes lendavate põhjapõtrade ja võlusaaniga ümber maakera tiirleb, trotsides nii aega kui ka ruumi, et toimetada maailma lastele rohkelt jõulukinke? Ja mis ajast alates oli jõuluvanal midagi pistmist Jeesuse sünniga? Kust need lood pärinevad ja mida me tegelikult jõuluhommikul tähistame?

Vastused nendele küsimustele pole sugugi nii ebatõenäolised ega isegi varjatud. Sa pead lihtsalt teadma, kust otsida. Ja esimene koht, kuhu me vaatame, on põhjapoolus, mis asub iidses Siberis, maailma tipu lähedal. Lugu jõuluvana ja tema tõenäolise päritolu kohta algab seal, kus ta väidetavalt elab: külmas põhjalas.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt detsembris 2020.

Siberi evengid

Sellel talvisel imedemaal, kui lähed jõuluvana otsima, ei pruugi sa teda ega päkapikkude salatehast leida – küll aga leiad põliselanike rühmitusi, kes on pärit Siberist. Nende kultuuride hulgas on põhjamaised tunguusid, keda nimetatakse evenkideks. Evengid olid valdavalt nii kütid-korilased kui ka põhjapõdrakasvatajad. Nende ellujäämine sõltus suuresti nende kodustatud põhjapõtrade tervisest ja elujõust. Põhjapõder pakkus evenkidele ja teistele põhjamaistele hõimudele kõike alates rõivastest, ehitusmaterjalidest, kondist ja sarvedest tehtud tööriistadest, transpordist (jah, nad ratsutavad põhjapõtradega!), piimast, lõpetades kultuurilise ja religioosse inspiratsiooniga.