Foto: kollaaž (ERR + Statistikaamet + Canva)

Eesti vastutavad isikud, valitsus ja Terviseamet on pea aasta aega pasundanud päevast päeva, et Eestis levib laustaud ehk pandeemia. Selle hirmukampaania varjus on valitsus tekitanud miljarditesse küündiva kahju Eesti majandusele, piiratud on inimõiguseid, mitmekordselt on tõusnud noorte enesetapud ja ning toodetud on terve põlvkond traumeeritud lapsi.

Paljud massimeediat tarbivad inimesed on arvamusel, et möödunud aastal toimus Eestis enneolematu rahva suremine, mille põhjustas väidetav koroonaviiruse epideemia. Tegelikkuses ei olnud Eestis liigsuremist ja seda kinnitavad ka Tervise Arengu Instituudi ametlikud andmed, mille kohaselt suri 2020. aastal Eestis 15643 inimest.

Siin on andmed inimeste suremuste kohta Eestis viimase 11 aasta lõikes.

Me näeme, et alates 2010. aastast on Eestis iga aasta surnud ca 15 500 inimest. Kuigi möödunud aastal suri Eestis sadakond inimest rohkem, kui viimase 11 aasta keskmine näitaja, siis laias laastus on see ikkagi sama suurusjärk. Kusjuures ametlikel andmetel suri koroonaviirusesse möödunud aastal ainult 201 inimest, suurimate surmapõhjustajatena on endiselt pika puuga esimeste seas:

• vereringeelundite haigused (7687),

• pahaloomulised kasvajad (3636)

• õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (955)

• seedeelundite haigused (759)

• hingamiselundite haigused (710)

COVID-19 loeti surma põhjuseks 201 inimesel (sh 96 meest, 105 naist). Enamik neist (152) kuulus vähemalt 75-aastaste hulka.

See tähendab, et mitte mingit koroonapandeemiat ei ole Eestis olnud.

Siin on Euromomo graafik suremuste statistika kohta Eestis viimase 4 aasta lõikes. Nagu te näete, siis graafik veidi liigub kogu aeg üles ja alla, sest iga päev ei sure täpselt ühe palju inimesi, aga laias laastus on tegemist stabiilse trendiga – see on piltlikult öeldes sirge joon.

Me kuuleme iga nädal vastutavatelt isikutelt, et tervishoiusüsteem on sammu kaugusel kollapsist, aga tegelikult ei vasta see tõele. Parim tõestus on fakt, et veebruari keskel 2021 sulges PERH patsientide puudusel ühe koroonaosakonna.

Hirmukampaania mõju rahva tervisele

Värsked surmanumbrid on saabunud: Eestis suri tänavu jaanuaris 23% rohkem inimesi kui mullu samal ajal, kuigi jaanuari ülesuremusel pole otsest seost koroonaga, ütleb Lutsar, et “ei saa välistada koroonaviiruse mõju”.

Saame ainult õnnitleda oma kriisijuhte, nende ebainimlikud meetmed näitavad lõpuks soovitud tulemusi: rahvas on hirmul ja vanurid ei näe enam mõtet elada. Mis elu see on, kui su pere ei tohi sul külas käia ja telekast tuleb hommikust õhtuni hirmu-uudiseid?

Paljude ekspertide hinnangul on kriisijuhtide tarbetu võitlus ja mittevajalikud meetmed olematu epideemia vastu inimestele ohtlikumad, kui ükski viirus ise.

Rõõmus inimene on terve, hirmul inimene on haige.

Hando Tõnumaa

Allikad: TAI, TAI 2, lingid artikli sees

Foto: kollaaž (ERR + Statistikaamet + Canva)