Foto: Daniel Garcia Mendoza / Dreamstime.com

Kirglikel maskikandjatel tuleks tõsiselt süveneda uurimistöösse, mis avaldati juba eelmise aasta oktoobris ning millest selgub, et maskide pidev kandmine võib tekitada tervisekahjustusi. Seda, et ühekordsete meditsiiniliste maskide kasutamisega kaasneb suur reostuskoormus, võib igaüks oma silmaga näha. Ocean Asia hinnangul jõudis 2020. aastal ookeanidesse 1,56 miljardit näomaski. 

Elektronmikroskoobi all selgub, et maskide ja respiraatorite sisepinnal on ohtralt lõdvalt kinnituvaid ja lahtiseid mikro- ja nanoosakesi, mis maski kandmisel hingamisteedesse satuvad ja kopsukoes kahjustusi ning põletikku võivad tekitada. Meditsiinilised maskid on reeglina kolmekihilised ja tehtud naftapõhisest polüpropüleenist.

Pilt uuringust: nanokiud elektronmikroskoobi all

Teema ei puuduta teid, kuna olete tubli riidemaski kandja?

Riidemaskide pinnal on samuti ohtralt mikroosakesi ja iga pesemiskorra ning kuivatustsükliga tekib lahtiseid riidekiude ja sissehingatavaid saasteaineid üha juurde.

Aastal 2012  Ediburghi ülikoolis tehtud teadusuuringust selgus, et inimese juuksekarva laiusest tuhat korda väiksemad nanokiud jõuavad hingamisteedesse ja sealt edasi sageli ka kopsu. Nanokiudude toime kopsukoele on uuringute põhjal väga sarnane asbesti mõjuga. Viimase puhul on tegemist toksilise ehitusmaterjaliga, mis põhjustab kopsukahjustusi ja mesotelioomi (kopsuvähki).

Alles hiljuti jooksis meediast läbi uudis Luxemburgis toodetud ja Belgia apteekritele tasuta jagatud 15 miljonist maskist, mis osutusid lähemal uurimisel toksilisteks. Maskide tekstiil sisaldas hõbeda nanoosakesi ja titaandioksiidi, mille sissehingamine kahjustab respiratoortrakti. Sellise maski kandmine võib tekitada kopsupõletikku, eriti siis, kui kandjal on eelsoodumus hingamisteede haigustele.

Samal ajal on Prantsuse valitsus andnud välja soovituse riidemaske enam mitte kanda, kuna need ei paku viiruse vastu piisavalt kaitset. Kanda soovitatakse vaid meditsiinilisi maske, mis teatavasti samuti viiruse aerosoolsete osakeste eest mingit kaitset ei paku ning millega kaasneb samas suur reostuskoormus globaalsele keskkonnale. Ocean Asia hinnangul jõudis 2020. aastal ookeanidesse 1,56 miljardit näomaski. 2021. aastal tekkiva katastrofaalse reostuse määra ei ole võimalik veel isegi hinnata.

Liis Orav

Integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Allikad: lingid artikli sees