Kas väike Katar kujutab endast islamiohtu?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. aprill 2013 kell 15:16



Väike kõrberiik Katar, kus valitseb absoluutne monarhia, on viimasel ajal teinud suuri investeeringuid nii Araabia maailmas kui sellest väljaspool. Haare ulatub Egiptuse obligatsioonidest Prantsuse Riviera luksuskuurortiteni ja eksperdid arvavad nüüd, et selle tillukese emiraadi eesmärgiks on osta endale koht maailmapoliitikas.

 

Üks viimatisi oste oli kolme miljardi USD väärtuses rahast lagedaks jäänud Egiptuse valitsuse võlakirju. Katar toetas Kairot viie miljardi dollariga ka paar aastat tagasi, kui võimult kukutati Hosni Mubarak. Liitlase abistamine pole emiraadi jaoks probleem, sest neil on hiiglaslikud nafta- ja maagaasivarud.

Analüütikud peavad tõenäoliseks, et Katari lahkusse põhjuseks on Egiptuse uued islamistlikud liidrid. “Katar kasutab oma suurt rikkust poliitika huvides. Ja see on üsna murettekitav, sest Katar on mänginud Lähis-Idas juhtivat rolli režiimide õõnestamisel ja kukutamisel. Nad väidavad end olevat suured Araabia kevade ja demokraatia toetajad, kuid tegelikult pole neil mingeid demokraatlikke püüdlusi,” ütleb ajakirjanik Neil Clark.

Clark usub, et Katar, mis on viimased 150 aastat olnud ühe monarhia valitseda, toetab näiliselt demokraatiat, et tõrjuda kriitikat demokraatia puudumise pärast oma enda valitsusalas.

Nii on Katar toetanud Mubaraki kukutamist, Liibüa diktaatori Gaddafi kukutamist ning Süüria mässulisi, kellele on antud relvastumiseks umbes 100 miljonit dollarit.

 

Emiraat on ostnud kokku ka palju aktsiaid, nende hulgas ka tuntud suurfirmade (Volkswagen, Harrods, Louis Vuitton Moet Hennessy jt) omi. Investreeringud on olnud üsna agressiivsed. Emiraadi investeeringute fond on väärt üle 100 miljardi dollari; hiljuti lisandus ka 12 miljardi suurune fond, mille juhtimist pakuti ka Prantsusmaa eelmisele peaministrile Nicolas Sarkozyle.

Prantsusmaa tundub üldse olevat Katari lemmik: lisaks luksuslikule kinnisvarale Rivieras on emiraadil ka mitmeid kasiinosid Pariisis. Lisaks on loodud 300 miljoni dollari suurunde fond Prantsusmaa vähemarenenud piirkondade abistamiseks. Sellesse kategooriasse langevad ka Pariisi getod, kus elavad suured moslemikogukonnad.

Katari ametnikud eitavad emiraadi poliitilisi ambitsioone ja väidavad, et raha paigutamine on vajalik tuleviku tarbeks, kui maavarad otsa peaksid saama. Sellest hoolimata süveneb hirm, et Katar suurendab oma haaret, et levitada riigis valitsevat eriti konservatiivset islamit.

 

 

Allikad: RT, Telegraph, Financial Times

 

Toimetas Maarja Aljas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt