Foto: USHMM, Baxless, Avalik omand, Wikimedia Commons

Teise maailmasõja järel toimunud Nürnbergi kohtuprotsessil (1945–49) mõisteti kohut natsidest sõjakurjategijate üle. Järgnes ka mitu järelprotsessi, millest üks toimus sõjakuritegudes osalenud arstide vastu (1946–47). Dr Reiner Fuellmichi juhtimisel on üle 1000 juristist ja üle 10 000 meditsiinieksperdist koosnev meeskond alustanud CDC, WHO ja Davosi grupi (Suure Lähtestamise korraldaja) vastu kohtumenetlusi uute inimsusevastaste kuritegude, mis on seotud Covid-pandeemia meetmetega. Fuellmich ja tema meeskond esitavad pettusena kohtule vigase PCR-testi ja korralduse, mille kohaselt arstid peavad kõik kaasnevad haigused Covidi surmaks nimetama.

Fuellmich ja tema meeskond toovad välja, et kogu koroonaga toimetuleku korraldamine on pettus: alustuseks juba sellepärast, et PCR-test ei ole loodud patogeenide tuvastamiseks ja see on 100 tsükli korral 100% vigane. Kõigile CDC poolt kontrollitavatele PCR-testidele määratakse 37–45 tsüklit. CDC (Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, USA) tunnistab, et 28 tsükli vältel tehtud testid pole positiivse usaldusväärse tulemuse saamiseks lubatud. Ainuüksi see muudab kehtetuks enam kui 90% väidetavatest Covid-juhtudest / nakkustest, mida selle vigase testi abil jälgitakse.

Nürnbergi koodeksi ja Genfi konventsiooni jäme rikkumine

Biomeditsiiniliste inimuuringute eetika on tänases maailmas oluline bioeetika valdkond. Küsitava eetilise väärtusega teadusuuringute teema muutus iseäranis aktuaalseks Teise maailmasõja järel, kui tulid ilmsiks natsidest arstide jõhkrad inimuuringud koonduslaagrites. Nürnbergi protsessi käigus formuleeriti Nürnbergi koodeks, mida peetakse tänapäeval esmatähtsaks inimuuringute eetika kokkuleppeks. 

Nürnbergi koodeks sõnastab kümme põhimõtet, mis meditsiiniuuringute eetikat kirjeldades peaksid kindlustama uuringus osalevate inimeste õigused. Genfi deklaratsioon (1948) on arstivanne, mis võeti vastu Maailma Meditsiiniühingu (World Medical Association) peaassamblee poolt, tegelemaks samuti Teise maailmasõja ajal natside koonduslaagrites toimepandud julmuste edaspidise ärahoidmisega.

Toetudes Nürnbergi koodeksile ja Genfi konventsioonile, toob Fuellmich ja tema meeskond välja, et Covidi vaktsiinid on tegelikkuses meditsiinilised katsed, mis rikuvad totaalselt inimõigusi.

Lisaks vigastele testidele ja petturlikele surmatunnistustele rikub “eksperimentaalne” koroonavaktsiin Genfi konventsiooni artiklit 32. 1949. aasta Genfi IV konventsiooni artikli 32 kohaselt on keelatud “moonutamine ja meditsiinilised või teaduslikud katsed, mis ei ole vajalikud kaitsealuse meditsiiniliseks raviks”. Artikli 147 kohaselt on kaitstavate isikutega bioloogiliste katsete tegemine konventsiooni raske rikkumine.

Eksperimentaalne vaktsiin rikub kõiki kümmet Nürnbergi koodeksi punkti, pärast II maailmasõda olid need rikkumised karistatavad surmaga!