Foto: rassegnastampa.eu

Tuntud epidemioloog Sucharit Bhakdi, eesti keeleski ilmunud raamatu “Koroona valehäire” autor, on sundvaktsineerimise üks järjepidevamaid kriitikuid. Ta on kindel, et just vaktsineerimine on epideemia suurim liikumapanev jõud, sest vaktsineerimine ei ole mitte ainult kaitse nakkuse ülekandmise eest ühelt inimeselt teisele, vaid võib nn ülereageerimise efekti tagajärjel olla ka ise nakatumise põhjuseks. Üha enam vaktsineerimata inimesi kurdavad sümptomeid pärast kokkupuudet vaktsineeritud inimestega. Nii et vaktsineeritud inimesed võivad olla nakkavamad.

Antikehad ei suuda viirust peatada

Vaktsineerimise tulemusena tekivad antikehad asuvad inimese vererakkudes, dr Bhakdi kirjeldab intervjuus Bittel TV-le seda olukorda ilmekalt nii: “Kui me istume ühes toas, on see nagu vereringe. Antikehad ei suuda peatada viirust, mis tungib uksest sisse. See tungib läbi õhu kopsudesse, nii et inimesed ei saagi sellest ise aru.” See tähendab, et vaktsineerimine ei saa tõhusalt toimida, kuna antikehad asuvad hoopis mujal, mitte seal, kust viirus inimorganismi tungib.

Vaktsiinid põhinevad osaliselt nõrgestatud viirustel, mistõttu need ei saa enam paljuneda, vaid peaksid ainult aktiveerima immuunsüsteemi, selgitab tuntud epidemioloog. See tähendab, et viirus ei tohiks olla enam nakkav, kuid see ei ole nii. Pigem vastupidi: näiteks AstraZenecaga tehtud loomkatsed on näidanud, et “vaktsineeritud on sama nakkavad kui vaktsineerimata isendid”.