Foto: geralt/ pixabay.com

Hiljutises podcast’is kommenteerib Guelphi ülikooli viirusimmunoloogia dotsent ja Kanada koroonahoolde allianssi (Canadian Corona Care Alliance, CCCA) kuuluv dr Byram Bridle uut eelretsenseeritud uuringut, mis viitab sellele, et koroonavaktsineeritutel võivad esineda rasked kõrvalmõjud, näiteks südamelihase põletik, tromboos koos trombotsütopeenia sündroomiga ja muud tõsised probleemid.

“Kas koroonavaktsiinid on lastele ohutud?” uurib saatejuht Alex Pierson ja jätkab:

“Ilmselgelt on suur surve saada lapsed juba 12-aastaselt süstitud nii ruttu kui võimalik. Kuid mitte kõik pole selles veendunud, isegi kui sa pole vaktsiinivastane.

On palju lapsevanemaid, kes on ettevaatlikud, kui jutt käib nende lastesse millegi süstimisest. Ja siis ma loen, et on olnud mitu tosinat südameprobleemide juhtumit teismeliste ja noortega, mida Iisrael praegu uurib.

See, mida nad uurivad ja mille tulemused varsti avaldatakse, on mure, miks enamjaolt mehed, mitte vanad, vaid umbes 22-aastased ja nooremad haigestuvad südamelihase põletikku.

Nimelt, üks kuni neli päeva pärast süsti tekib neil õhupuudus, kurnatus ja teatud väga spetsiifiline valu rinnus. See on kerge, nii et keegi pole väga haigeks jäänud või surnud. Aga sa tahad teada, mida sa ei tea, kui hakkad midagi oma lastele sisse süstima.”

Kommenteerib Dr Byram Bridle:

“Me oleme teinud suure vea!”

“SARS-CoV-2 koroonaviirusel on pinna peal ogavalk (ingl spike protein, eesti keeles kasutatakse ka tõlget piikvalk – toim.). Just see ogavalk võimaldab tal meid nakatada. Seepärast oleme kasutanud seda ogavalku meie vaktsiinides. Vaktsiinid, mida me kasutame, panevad rakud meie kehas tootma seda valku.

Kui me saame korraldada immuunvastuse selle valgu vastu, siis teoreetiliselt saame hoida seda viirust keha nakatamast. See on teooria vaktsiini taga.

Aga uurides seda haigust, Covid-19-t, kõik need sümptomid nagu südameprobleemid, palju probleeme kardiovaskulaarsüsteemiga, verejooksud ja vereklombid, seda kõike seostatakse raske Covid-19-ga ning vaadates ja uurides seda on teaduskogukond avastanud, et ogavalk on ise peaaegu täielikult vastutav kahjustuste eest kardiovaskulaarsüsteemile, kui see jõuab vereringesse.

Tõepoolest, kui sa süstid puhastatud ogavalku katseloomade verre, siis tekib neil kõiksugu kahjustusi, kardiovaskulaarsele süsteemile, ja see võib läbistada vere-aju barjääri ja põhjustada ajukahjustusi. Esmapilgul ei tundu see eriti murettekitav, sest me süstime neid vaktsiine õlalihasesse.

Kuni siiamaani on eeldatud, et need vaktsiinid käituvad nagu kõik meie traditsioonilised vaktsiinid, et nad ei lähe kusagile mujale peale süstimiskoha. Nii et nad jäävad meie õlga. Osa valgust läheb kohalikku, “äravoolu” lümfisõlme, et aktiveerida immuunsüsteem.

Siin aga on sekkunud teaduse viimane sõna, ja siin läheb asi jubedaks. Läbi infopäringu Jaapani reguleeriva ametiasutuse poolt olen mina ise ja mitmed rahvusvahelised kaastöötajad pääsenud ligi millelegi, mida nimetatakse biojaotuvuse uuringuks.

See on esimene kord üldse, mil teadlastel on olnud võimalik heita pilk sellele, kuhu need sõnumikandjatest RNA-vaktsiinid (mRNA) pärast vaktsineerimist lähevad.

Teisisõnu, kas võib kindlalt eeldada, et ogavalk jääb õlalihasesse? Lühike vastus on, et absoluutselt mitte! Ja see on ülimalt häiriv teadmine.

Ogavalk läheb verre, ringleb veres ja inimestes mitme päeva jooksul pärast vaktsineerimist. See ladestub. Kui see juba veres on, siis koguneb see mitmetesse kudedesse nagu põrn, luuüdi, maks, neerupealised.

Üks asi, mis mulle eriti muret teeb, on tõsiasi, et see koguneb üsna kõrgetes kontsentratsioonides munasarjadesse. Ja siis veel üks artikkel, mis just aktsepteeriti teadustööna ja aktsepteeriti ka avaldamiseks. Et seda toetada, vaatles kolmeteist noort tervishoiutöötajat, kes olid saanud Moderna vaktsiini, mis on veel üks informatsiooni-RNA põhine vaktsiin, mis meil Kanadas on, ja nad kinnitavad seda.

Nad leidsid ogavalku 13 noorest tervishoiutöötajast, kes olid saanud selle vaktsiini, üheteistkümne vereringest. Mida see tähendab? Me oleme teadnud juba tükk aega, et ogavalk on patogeenne valk. See on toksiin, mis võib tekitada meie kehas kahjustusi, kui see vereringesse pääseb.

Nüüd on meil selged tõendid, et vaktsiinid, mis pääsevad meie kehadesse, meie lihastesse, meie deltalihase rakkudesse, eks, toodavad seda valku, nüüd see vaktsiin ise pluss see valk pääseb meie vereringesse, ja kord juba vereringes olles, võib ogavalk siduda end retseptoritega, mis on meie vereliistakutel, ja rakkudega, mis on meie veresoontes.

Kui see juhtub, siis võib ta teha ühte kahest asjast. Ta võib, esiteks, vereliistakud puntrasse ajada ja see võib viia vereklompideni. Just seetõttu oleme me näinud probleeme vereklompidega seonduvalt nende vaktsiinidega. Samuti võib see tekitada verejooksu. Ja loomulikult puudutab see südant, mis on kardiovaskulaarse süsteemi võtmeline osa. Seepärast me näeme südameprobleeme.

See valk võib samuti pääseda läbi vere-aju barjäärist ning kahjustada närvikudesid. Seepärast ka surmaga lõppevate vereklompide puhul – sageli leitakse seda ajus.

Muret tekitab ka see, et on tõendeid ühest uuringust – seda ei ole veel ajakirja jaoks aktsepteeritud – selles üritasid teadlased tõestada, et vaktsiiniga tekitatud antikehad toimetatakse edasi rinnapiima kaudu. Ja mõte oli selles, et see võib olla hea asi, sest see annaks mingi passiivse kaitse beebidele.

Aga nad avastasid kogemata, et need vaktsiinid, need sõnumikandjad-vaktsiinid ise, antakse tegelikult rinnapiima kaudu edasi. Nii et nad manustavad vaktsiinivektorit ennast imikutele, kes rinda imevad. Samuti kui see, nagu me nüüd teame, ogavalk pääseb vereringesse, siis mistahes veres olevad valgud kontsentreeruvad rinnapiimas. Vaadates kõrvalnähtude andmebaasi Ühendriikides, oleme leidnud tõendeid imikutest, kellel esineb verejooks seedekulglas.

Seega, see mõjutab juba veredoonorlust, Kanada vereteenistus ütleb, et vaktsineeritud ei tohi verd anda, me ei taha anda edasi neid patogeenseid ogavalke nõrgas seisus patsientidele, kellele seda verd üle kantakse.

Sel on tagajärjed imikutele, kes rinda imevad. Ja sellel on tõsised tagajärjed ka inimestele, kelle jaoks SARS-CoV-2 ei ole kõrge riskiga patogeen, ja see hõlmab kõiki meie lapsi.

Ühesõnaga, kokkuvõttes võib öelda, et me tegime suure vea. Me ei saanud sellest siiani aru. Me arvasime, et ogavalk on suurepärane sihtantigeen. Meil polnud aimugi, et ogavalk ise on toksiin ja et see on patogeenne valk. Nii et inimesi vaktsineerides me tahtmatult inokuleerime neid toksiiniga ja mõnede inimeste puhul pääseb see vereringesse.

Ja kui see juhtub, siis mõnedes inimestes võib see tekitada kahjustusi, eriti kardiovaskulaarsele süsteemile.

Ja mul on palju teisi õigustatud küsimusi selle vaktsiini pikaajalise ohutuse kohta, näiteks, et kuna see koguneb munasarjadesse, siis üks mu küsimusi on, kas me muudame noored inimesed viljatuks?”

Kuula/vaata intervjuud eestikeelsete subtiitritega:

Tuginedes kõnealusele uuringule, tegi Kanada koroonahoolde allianss avalduse “Miks just vanemad, teismelised ja lapsed peaksid koroonavaktsiini toime kahtluse alla seadma”.

Loe avaldust allpool:

Enamikul Kanada lastest ja noorukitest ei esine otsest tõsisesse koroonaviirusesse haigestumise ohtu.

28. mai 2021 seisuga on 19-aastaste ja nooremate kanadalaste seas olnud 259 308 kinnitatud SARS-CoV-2 nakkuse juhtumit. Neist 0,048% hospitaliseeriti, 0,06% lubati intensiivraviosakonda ja 0,004% suri¹ . Hooajalist grippi seostatakse raskema haigusega kui COVID-19.²

Pfizer BioNTechi kliinilised andmed laste kohta on piiratud ja ei anna teavet haruldaste, kuid tõsiste kõrvaltoimete või pikaajalise ohutuse ning efektiivsuse kohta.

Pfizer BioNTechi uuring hõlmas 2260 12–15-aastast last ja noorukit, kellest 1131 said vaktsiini. See on väga väike noorukite arv ja see ei võimalda hinnata haruldasi, kuid tõsiseid kõrvaltoimeid, näiteks mõjusid, mis võivad esineda ainult 1 : 5000 noorukil. Pealegi, kuna enamikku noorukeid jälgiti 1 … 2 kuud pärast nende 2. annuse saamist, puuduvad andmed, mis toetaksid pikaajalist ohutust.

Kõigil Kanada koroonavaktsiinidel on ajutiste määruste alusel luba.

See tähendab, et katseliste vaktsiinide jätkuv kasutamine sõltub täiendavate andmete kogumisest Pfizer BioNTechi käimasolevast uuringust ja teistest seiresüsteemidest, sealhulgas uuringutest, kuhu Kanada noorukeid kutsutakse vaktsineerimise ajal registreeruma, et hinnata vaktsiinide ohutust ja tõhusust.

Kanadas kasutamiseks lubatud koroonavaktsiinid põhjustavad viiruse piikvalgu (ingl spike protein, eesti keeles enam levinud tõlge on “ogavalk” – toim.) tootmist.

Pfizer BioNTechi vaktsiin süstitakse õlalihasesse. Eeldati, et piikvalgu tootmine toimub selles kohas valgetes verelibledes ja seejärel esitavad need rakud piikvalgu oma pinnal, nii et saab toimuda täielik immuunvastus. Kuid vaktsiini võtavad vastu ka lihaste ja muude organite rakud.

Eeldati, et piikvalk ei jõua ringlusse; hiljutised uuringud seavad selle siiski kahtluse alla.

Ogata jt., 2021³  teatas Moderna mRNA-1273 vaktsiiniga vaktsineerimise järel 13 noorest tervishoiutöötajast kolmel plasmas piikvalgu avastamisest. Ühel töötajal ringles piikvalk organismis 29 päeva. Andmed on piiratud ja nõuavad edasist uurimist nii Moderna kui ka Pfizer BioNTech koroonavaktsiinide kohta.

Hiljutised uuringud näitavad, et piikvalk võib olla tervisele kahjulik.

Hiljutised uuringud ⁴  näitavad, et vaktsineerimisel tekkiv piikvalk võib seonduda ja suhelda keha erinevate rakkudega nende ACE2 retseptorite kaudu, mis võib kahjustada erinevaid kudesid ja elundeid. Seda riski, ükskõik kui teoreetiline see ka poleks, tuleb enne laste ja noorukite vaktsineerimist uurida.

Kanada terviseamet andis loa manustada koroonavaktsiine ilma bioloogilise jaotuse ja viiruse piikvalgu farmakokineetiliste uuringute läbiviimiseta.

Arvestades piikvalguga seotud probleeme, on oluline, et saaksime täielikult aru sellest,

• millised rakud tegelevad piikvalgu tootmisega, nähes, et Jaapani ametivõimudele esitatud Pfizeri enda uuring näitab vaktsiini nanoosakeste sadestumist erinevates kudedes ja elundites⁵;

• kas piikvalgul on juurdepääs vereringesüsteemile ja kui jah, siis kui kauaks;

• kas piikvalk läbib vere-aju barjääri;

• kas piikvalk segab sperma tootmist või ovulatsiooni;

• kas piikvalk läbib platsentat ja mõjutab arenevat last või

• kas piikvalk eritub imetavate emade piimast.

Sama teavet on vaja piikvalgu S1 alaühiku kohta, mis on osa, mis seondub ACE2 retseptoritega; ja mis on tuvastatud ka üksikisikute plasmas pärast mRNA-1273 (Moderna) vaktsineerimist (Ogata jt., 2021).

Pfizer BioNTech vaktsiiniga läbi viidud toksilisuse uuringud ei võimalda piikvalgu ohutust hinnata.

Kuigi Pfizer BioNTech viis läbi toksilisuse uuringuid, sealhulgas reproduktiivtoksilisuse uuringut, kasutasid nad loomkatsetes rotte. Ehkki rottidel on ACE2 retseptorid, on neil retseptoritel piikvalgu suhtes väga madal seondumisafiinsus. Tegelikult oli hinnatud 14 imetajaliigist rottide ja hiirte ACE2⁶ retseptoritel madalaim piikvalkudega seondumise afiinsus, samal ajal kui inimestel ja reesusahvidel olid kõige kõrgemad ACE2 retseptorid. Ehkki praegused toksilisuse uuringud on andnud kasulikku teavet vaktsiinikomponentide kohta, pakuvad need vähe väärtust nende kodeeritud piikvalgu ohutuse mõistmisel.

Meie laste ja noorukite puhul on ülitähtis, et järgiksime ettevaatuspõhimõtet hoolikalt. Lastel ja noorukitel on COVID-19 haigestumise tõttu minimaalne raskete haiguste ja surma oht. Ükskõik kui teoreetiline vaktsineerimise oht on, tuleb seda täielikult uurida ja mõista.

Kanadalased peavad kahtluse alla seadma kõigi laste ja noorukite kiirendatud ja valimatu vaktsineerimise vaktsiiniga, mille kohta puuduvad kriitiliselt olulised bioloogilise jaotuse, farmakokineetika ja ohutusandmed SARS-CoV-2 vaktsiinide kohta.

Kanada valitsust tuleb kutsuda üles viivitamatult peatama laste ja noorukite massilise vaktsineerimise programm, kuni need uuringud on läbi viidud ja ebakindlus piikvalgu võimaliku patogeensuse osas saab lahendatud.

• https://health-infobase.canada.ca/covid-19/epidemiological-summary-covid-19-cases.html
• https://www.canada.ca/en/public-health/services/publications/diseases-conditions/fluwatch/2018-2019/annual-report.html.
• https://academic.oup.com/cid/advance-article/doi/10.1093/cid/ciab465/6279075
• https://www.mdpi.com/2673-527X/1/1/4, ;
• https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7827936/ ; 
• https://jhoonline.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13045-020-00954-7
• https://www.pmda.go.jp/drugs/2021/P20210212001/672212000_30300AMX00231_I100_1.pdf#page=16
• https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32661139/

Pärast esinemist Alex Piersoni podcast’is algas dr Byram Bridle’i suunas intensiivne laimukampaania, sest teadlane julges rääkida enda tõde ja hoiatada teisi ohtlike vaktsiinide eest. Avaldame dr Bridle’i uudiskirja, milles mees kommenteerib enda laimamist ning juhib tähelepanu sellele, et sõltumata poliitilisest kliimast peab siiski jääma arstidele õigus avaldada fakte ja teha kallutamata teadust.

“Lugupeetud kirja saaja!

Olete üks sadadest inimestest, kes on selle e-kirja pimekoopiasse kopeeritud.

Eelmise neljapäeva õhtul küsitleti mind raadios koroonavaktsiinide osas lastele ja noorukitele (https://omny.fm/shows/on-point-with-alex-pierson/new-peer-reviewed-study-on-covid-19-vaccines-sugge?in_playlist=on-point-with-alex-pierson!podcast#description)

See intervjuu levis üle kogu maailma. Kuigi sain sadu toetavaid e-kirju ja telefonikõnesid üle kogu maailma, on minu vastu algatatud õel laimukampaania.

See hõlmas laimava sisuga veebisaidi loomist, kasutades minu domeeninime. Need on ajad, mil akadeemiline avalik teenistuja ei saa enam inimeste õigustatud küsimustele ausalt ja teadusele tuginedes vastata, kartmata, et teda ahistatakse ja hirmutatakse.

Ent minu loomuses pole lubada teaduslikke fakte avalikkuse eest varjata. Lisan siia lühikese aruande, mis kirjeldab minu öeldut toetavaid teadusuuringuid. See on kirjutatud koostöös minu kolleegidega Kanada koroonahoolde alliansis (CCCA):

“Oleme sõltumatute Kanada arstide, teadlaste ja spetsialistide rühm, kelle eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja tõenditel põhinevat teavet COVID-19 kohta, kavatsusega vähendada haiglaravi ja päästa rohkem inimelusid.

Meie eesmärk on pakkuda teile erapooletut infot eelretsenseeritud teadusartiklite näol, mis on teie jaoks asjakohased, et saaksite püsida pidevalt arenevate andmete esirinnas, keskendudes samal ajal kõik oma jõupingutused oma heaolule või kui olete arst, siis oma patsientide heaolule.

Palun saatke lisatud lühike aruanne võimalikult paljudele inimestele. On väga oluline, et see sõnum jõuaks kõigi kanadalasteni.

CCCA koostab ulatuslikumat dokumenti, milles käsitletakse laiemaid ja sügavamaid üksikasju koroonavaktsiinide ja noortega seotud probleemide kohta. Kui olete huvitatud täieliku artikli saamisest selle valmimisel, registreeruge palun meie e-posti leviloendisse aadressil:  https://mailchi.mp/5666d252288c/canadian-covid-care-alliance

Palun ärge saatke mulle seda taotlust otse e-kirjaga, kuna minu postkasti pole praegu võimalik hallata.

Hoolides meie laste tervisest, Byram”

Allikad: lingid artikli sees

Foto: iStock

Toimetas Hando Tõnumaa