Foto: DarkoStojanovic/ pixabay.com

Koroonaaeg on eriti valusalt toonud nähtavale meditsiinisüsteemi haavatavuse nii meil kui ka mujal maailmas. Arste, õdesid ja teisi meditsiinitöötajad napib igal pool ning tervishoius iga päev teiste aitamisele pühendunute tööd ei väärtustata piisavalt. Uskumatu on, et Eestis jäid õed hoolimata võimukandjate suurtest sõnadest taas palgatõusuta, kiirabis töötajad aga ka ilma valikuvabaduseta otsustada enda vaktsineerimise üle. Saksa ajakirjanik Camilla Hildebrandt viis Wochenblicki vahendusel läbi  intervjuu 30 aastat ühes Saksamaa suuremas haiglas töötanud operatsioonitoaõe Judith Gr-ga,  kes möönab, et kui eelmisel aastal oldi nõus vaktsineerima, siis tänavu meditsiiniasutustes töötajad enam nii entusiastlikud ei ole. Loe, miks.

Vaktsineerimiste alguses ehk 2020. aasta detsembris olid umbes pooled tema kolleegidest enda vaktsineerimiseks valmis, ütles Judith Gr. Neile avaldasid survet arstid, keda omakorda samuti survestati vaktsineerima ja väga paljud oleksid seetõttu end BionTech/Pfizeri vaktsiiniga kaitsesüstida lasknud. Aga Saksamaa keskvalitsus ei võimaldanud sellele haiglale enam BionTech / Pfizeri vaktsiini annuseid, mistõttu kasutati ainult AstraZenecat.

“Paljud kolleegid lasevad ennast ainult selleks vaktsineerida, et saaksid jälle puhkusele minna,” kommenteeris ta. Paljud Judith Gr kolleegid hakkasid tema sõnul aga ka AstraZeneca vaktsiinis kahtlema, sest enamikul haiglatöötajatel, keda vaktsineeriti AstraZenecaga, esinesid kõrvalmõjud, osa vajas vaevuste leevendamiseks ka ravimeid.