Foto: Pixabay / qimono

“Maskide, karantiini ja vaktsiinide kõrval on koroonaajastu üheks oluliseks märksõnaks kindlasti ka ennenägematu vaktsiinivastasus. Ja kuigi hoolsalt tsenseeritud peavoolumeedia püüab endiselt maalida pilti turvalistest vaktsiinidest ja pikkadest vaktsiinijärjekordadest, näitab reaalsus sootuks midagi muud. Mitte kunagi varem pole vaktsineerimisskeptikuid olnud nii palju kui praegu! Hiljutises uuringus selgus, et näiteks USA-s identifitseerib end vaktsiinivastasena juba tervelt 22% elanikkonnast, mis on üllatuslikult kõrge määr, sest siiani arvati vaktsiinivastaseid olevat vaid ca 3–5%,” kirjutab integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav. 

Pole kahtlust, et vaktsiinivastasusele on tuult tiibadesse puhunud ka seninägematu survestamine, kahtlustäratavalt jõulised tsensuurimeetmed ja oluliste meditsiiniliste faktide avalik salgamine. Teisisõnu, isegi kui inimesed enne koroona-ajastut suhtusid vaktsiinidesse pigem neutraalselt, on nüüdne õhustik, kahtlased infomanipulatsioonid ja läbinähtavalt ühekülgne propaganda neid ettevaatlikuks teinud.

Teisest küljest on tuntavalt laienenud ka vaktsiinivastasteks nimetatute spekter. Vaktsineerimisekahjustuste tõttu skeptiliseks muutunud inimeste kõrval saavad nüüd anti-vaxxer’i templi otsaette ka need, kes end kiirkorras vaktsineerima ei tõtta ja pisut oodata-vaadata soovivad. Lihtinimeste kõrval on vaktsiinivastasteks tembeldatud ka arstid, uurijad ja teadlased, kes kutsuvad massvaktsineerimisega ootama, kuni eksperimentaalse koroonavaktsiini tulemuste/tagajärgede kohta on rohkem infot kogunenud.

Arvukate ekspertide kõrval on koroonavaktsiinide potentsiaalsete ohtude eest hoiatanud ka mRNA vaktsiinitehnoloogia leiutanud dr. Robert Malone, kelle sõnade kohaselt on vaktsiinide liiga lühikese testperioodi, olulise teabe varjamise ja praeguse forsseerimispoliitikaga eksitud rängalt paljude bioeetiliste standardite vastu.

Arvestades vaktsineerimisele järgnenud surmade ja ränkade kõrvaltoimete arvu, pole üllatav, et inimesed on skeptilised. Euroopa vaktsiinide kõrvaltoimete jälgimise süsteem EudraVigilance on 3. juuli 2021. a seisuga raporteerinud 17 503 vaktsineerimisjärgsest surmast ja 1 687 527 koroonavaktsiinile järgnenud tervisekahjustusest. Suurbritannia vastav süsteem raporteeris 23. juuni seisuga 1403 koroonavaktsiinile järgnenud surmast ja 1 007 253 tõsisest koroonavaktsiini järgsest tervisekahjustusest. USA Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskus (CDC) andis 2. juuli seisuga teada „tagasihoidlikust“ 9048 koroonavaktsiinile järgnenud surmast, sh 917-st sündimata lapse surmast ja 520 747 vaktsiinikahjustusest.

Ka need numbrid esindavad suure tõenäosusega vaid vaktsiinidraama jäämäe tillukest tippu, sest kõigil kolmel juhul on tegu passiivsete süsteemidega, mille andmestik koguneb juhusliku raporteerimise, mitte hoolika monitoorimise tulemusel.

Praeguseks ilmnenud võimalike ränkade vaktsiinikahjustuste hulka kuuluvad laialt meediakajastust saanud trombotsütopeenia purpura kõrval ka südamelihasepõletik (müokardiit), perikardiit, trombid jalgades, kopsudes, ajus; infarkt, insult, Guillan-Barre sündroom (põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia), kõnevõime kaotus, pimedaks jäämine, tinnitus; Parkinsoni tõve, amüotroofse lateraalskleroosi (ALS-i) ja sclerosis multiplex’i meenutavad neuroloogilised sümptomid, paralüüs jne. Hiljuti avaldatud uuringus ilmnes veel üks mõtlemapanev fakt: mRNA vaktsiini kõrvaltoimena katkes rasedus tervelt 82%-l uuringus osalenud naisest, keda vaktsineeriti enne 20. rasedusnädalat ehk 1. trimestril. Võrdluseks: tavapäraselt katkeb 1. trimestril vaid 10–20% kinnitatud rasedustest.

Eelmainitud kõhedaksvõtva info valguses on arusaadav, et inimesed end vaktsineerima ei tõtta, pakkugu riik neile siis boonuseks suhkrusse uputatud pontšikuid, transrasvast nõretavat kiirtoidueinet (nagu pakkus kriitika turmtule alla sattunud New Yorgi linnapea Bill de Blasio), alkoholi või isegi marihuaanat (!), nagu pakutakse Washingtonis. Kuna on selgelt näha, et eelmainitud „madalalaubalised“ boonused ei toimi, on riigid asunud varmalt vaktsineerimise aktsiaid tõstma: vaktsineeri ja saad võimaluse tasuta ülikoolihariduseks; vaktsineeri ja osaled auhindade, sularaha, auto või miljoni dollari loosimises. Ka Läti valitsus plaanib korraldada augustis loterii, et rohkem rahvast vaktsineerima meelitada.

Samas tõestavad uuringud, et ka riiklikud loteriid ei suuda inimesi innustada. “Meie tulemused näitavad, et osariigi poolt pakutavad loteriid on vaktsineerimise suurendamiseks piiratud väärtusega,” ütles teadlane dr Allan J. Walkey Bostoni Ülikoolist.

“See lihtsalt ei tööta,” oli sunnitud möönma ka Irwin Redlener, kes tegi kokkuvõtte Columbia Ülikooli vastavasisulisest uuringust. “Inimesed lihtsalt ei lähe sellega kaasa. Boonused ei toimi – olgu selleks boonuseks siis pontšik, auto või miljon dollarit.”

Jõudu mõtlevatele inimestele!

Liis Orav

Integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Foto: Pixabay / qimono