Foto: ekraanikuva

Vastuseks SAPTK teabenõudele teatas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa, et kuna Eestis kasutusel olevate koroonavaktsiinide osas on tootjatega lepingud sõlminud mitte riik, vaid Euroopa Komisjon ning lepingutes on konfidentsiaalsusklauslid, ei saa riik lepinguid täielikult avalikustada. Lepingute osaliselt kinnikaetud tekstid on saadaval Komisjoni kodulehel, samuti on nende sisu paljastanud varasemad lekked, kirjutab Objektiiv.

SAPTK juhataja Varro Vooglaid palus peaminister Kaja Kallasele ja sotsiaalministeeriumile saadetud teabenõudes, et väljastataks kõigi Eestis kasutusel olevate Covid-19 vaktsiinide tootjatega sõlmitud lepingud, mille alusel neid kasutatakse.

“Teabenõue lähtub põhjendatud avalikust huvist teada, millistel tingimustel on sõlmitud lepingud, mille kohaselt manustatakse vaktsiine väga suurele osale Eesti ühiskonnast ehk viiakse ellu projekti, millel on rahva tervisele väga ulatuslik mõju. Avalikkusel on põhjendatud huvi olla selliste, väga paljude inimeste õigusi ja tervist puudutavate lepingute tingimustest teadlik – seda enam, et vaktsiinide soetamiseks kasutatakse suures koguses maksumaksjate raha,” kirjutas Vooglaid, paludes lepingud väljastada koos lisadega.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa teatas 10. septembril saadetud vastuskirjas, et lepingutele kehtivad konfidentsiaalsusklauslid ning piiratud mahus saab nendega tutvuda Euroopa Komisjoni koduleheküljel.

“Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide soetamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide ja vaktsiinitootjate vahel sõlmitud ühistes eelostulepingutes. Eelostulepingud sõlmib vaktsiinitootjatega liikmesriikide nimel Euroopa Komisjon, kes EL eelarvest tehtavate ettemaksete kaudu katab ka osa lepingute raames soetatavate vaktsiinide hinnast. Tänaseks on EL-is mõlemapoolselt sõlmitud eelostulepingud kuue tootjaga, Eesti on soetanud vaktsiine nende ühislepingute raames neljalt ELis müügiloa saanud vaktsiinitootjalt (BioNTech-Pfizer, Moderna, AstraZeneca, Johnson & Johnson),” kirjutas Mändmaa. Euroopa Komisjon on tema sõnul eelostulepingud teinud avalikult kättesaadavaks oma kodulehel lepingupoolte vahel kokku lepitud ulatuses ja tingimustel.

“Kõikide tootjatega sõlmitud lepingud, aga ka muu lepinguid puudutav informatsioon, on leitav Euroopa Komisjoni kodulehel. Kuna vaktsiinitootjatega sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklausleid, siis ei ole sotsiaalministeeriumil õigust ühepoolselt lepingutingimusi avaldada ulatuses, mida lepingupooled ei ole teinud,” märkis Mändmaa.

Komisjoni kodulehel on avaldatud osaliselt kinnikaetud lepingud viie vaktsiinitootjaga. Komisjon on ka ärisaladuse argumendiga tugevalt kärbitud tekstide avaldamist esitlenud avatuse ja läbipaistvuse ilminguna – näiteks avaldati veebruaris AstraZenecaga sõlmitud leping pärast ettevõttelt selleks loa saamist.

“Läbipaistvus ja vastutuse on oluline selleks, et Euroopa kodanikud usaldaksid vaktsiinide ohutust ja efektiivsust,” teatas Euroopa Komisjon toona.

Lepingute kinnikaetud sisu on aga korduvalt lekkinud.

Kriitikute sõnul on koroonavaktsiinid osaliselt avalikest vahenditest rahastatud ning tootjad lõikavad nende pealt liigkõrgeid kasumeid.

Loe pikemalt Objektiivist.

Foto: ekraanikuva