Sooäär kirjutab, et Eesti inimesed on pandeemiast väsinud ja soovivad oma eluga edasi minna. “Arvestades vaktsineerituse taset pole täiendavate piirangute rakendamine enam põhjendatud. Põhjamaad on meist vaktsineerimise tasemelt kaugel ees, see on nende käitumiskultuuri osa. Meie tuleme totalitaarsest ühiskonnast, kus inimelul polnud väärtust. “Pole inimest, pole probleemi,” ütles üks suur juht ja õpetaja. Seetõttu polnud oluline ka vaktsineerimine. Samal põhjusel pole mõtet ka loota, et meie vaktsineerituse tase tõuseks kiiresti sama kõrgele kui Skandinaavias. Inimeste usku ja eelarvamusi ei suuda muuta ükski minister, ükskõik kui võimekas ta ka ei oleks,” ütleb ta, et vaja oleks rahulikku suhtlemist nendega, kes ennast vaktsineerida ei soovi.

“Ütlesin juba mullu ja olen jätkuvalt seda meelt, et hirm ongi kõige suurem pandeemia maailmas. Eriti hirm teadmatuse ja tuleviku ees. See sama hirm vähendab ka usaldusväärsust riigi ja selle ametkondade vastu, kui riik neid hirme ei maanda, vaid suurendab. Piirangud tekitavad alati stressi, kuid veel enam siis, kui need ei ole proportsionaalsed ega põhjendatud,” märgib Sooäär, et nii palju ärevust ja hirmu pole meil aastaid olnud kui pandeemia ajal.

“Noored langevad välja koolist, täiskasvanud kaotavad töö, abikaasad saavad kodus peksa, ettevõtted pankrotistuvad, kannatab muude haiguste ravi. Peame küsima, mis on kõige selle kogumaksumus ühiskonnale,” kirjutab ta. “Piiranguid ei tohiks kehtestada avaliku surve ajel, vaid ainult teaduspõhisusele tuginedes, lähtudes proportsionaalsusest õiguste riive ja rahva tervise kaitse vahel. Paraku lähevad nii teadlaste endi kui ka valitsuse hinnangud koroonateemal järjest enam lahku,” on Sooäär praeguste meetodite suhtes kriitiline.

“Oleme kulutanud juba sada miljonit eurot testimisele. Kui kaua veel? Teen ettepaneku, et sotsiaalministeerium paneks välja miljonieurose auhinnafondiga innovatsioonipreemiad parimate ideede eest, mis aitavad meil jõuda pandeemiast kiiresti terve ja koroonapiirangute vaba Eestini,” ütleb Sooäär.