Foto: Ilya Mauter / Wikimedia Commons (Kaveri jõgi Shrirangapatnamis)

26. septembril tähistatakse maailma jõgede päeva (World Rivers Day). Esimest üleilmset jõgede päeva tähistati 2005. aastal, kuid traditsioon sai alguse rahvusvaheliselt tunnustatud jõgede kaitsja Mark Angelo juhtimisel British Columbiast (Canada) juba 1980. aastal. Maailma jõgede päev tõstab esile jõgede mitmekülgseid väärtusi alatest veest kui ressursist ja elupaigast kuni rekreatiivsete hüvedeni, mida jõgi inimesele pakub. Päeva eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust jõgede väärtusest ja ohustatusest ning edendada jõgede säästlikku majandamist üle maailma.

Maailma jõgede päeva tähistatakse igal aastal septembri viimasel laupäeval üle sajas riigis ja miljonite inimeste osavõtmisel.

Käesolevas artiklis vaatame üht ettevõtmist Indias, mis läbi ühe jõe taaselustamise aitab päästa ka kogu ümbritsevat loodust ja inimelusid.

Cauvery Calling: revolutsiooniline majandusmudel, mis päästab elusid, jõe ja võib-olla ka planeedi

• India jõed on kokku kuivamas. Lõuna-India suur jõgi Cauvery (Kaveri) on viimase 70 aasta jooksul vähenenud 40% võrra.
• Põllumajandustootjad on suurtes raskustes – veetaseme langus ja pinnase erosioon mõjutavad suurel määral nende saaki, sissetulek väheneb ja tekivad võlad. Ainuüksi viimase 15 aasta jooksul on selles piirkonnas teinud enesetapu ca 47 000 põllumeest.
• Cauvery Calling on Isha sihtasutuse Rally for Rivers uus murranguline projekt. Isha sihtasutuse asutaja, joogi, müstik ja visionäär Sadhguru, kes liidab majanduse ja ökoloogia, aitab selle projekti kaudu viia põllumehed üle intensiivsest veekasutuse tootmisviisist jätkusuutlikule agrometsandusele. Isha sihtasutus on ÜRO keskkonnaprogrammi poolt akrediteeritud.
• See mudel suurendab põllumeeste sissetulekuid 300–800% ja selle käigus istutatakse Cauvery jõe elustamiseks kokku 2,42 miljardit puud.

Miks India põllumehed sooritavad enesetapu

Kaks kriisi on omavahel põimunud – ökoloogiline kriis kõrbestumise, mulla erosiooni, elupaikade hävimise ja jõgede ammendumise näol ning aastatega üha kehvemaks muutuv majanduslik olukord, mille käigus kümned tuhanded India põllumehed langevad veelgi halvavamatesse võlgadesse. Selle mõju on tunda kogu riigis.

India jõgedest sõltuv põllumajandustööstus annab tööd 42,6%-le riigi tööjõust. Mõnes osariigis on peaaegu 90% põllumajandustootjatest võlgades, paljud toetuvad kõrge intressiga laenudele, et oma äri elus hoida. Olukord on muutunud nii meeleheitlikuks, et enesetappude arv põllumajandustootjate seas on tõusnud maailma kõrgeimale tasemele.

See ei olnud väga kaua aega tagasi, kui Cauvery jõe äärseid põllumehi peeti rikkaimateks riigis – nad kasvatasid aastas neli saaki. Tänapäeval on mulla orgaaniline sisaldus sedavõrd ammendatud (42% India põllumajandusmaast on seda alla 0,5%), et saadakse ainult üks saak.

Lahendus: Cauvery kutsub

Aktsiooni Cauvery Calling lähenemisviis, mis on viimase 23 aasta jooksul hoolikalt välja töötatud, transformeerib põllumeeste sissetulekuid ja päästab jõgesid. Isha sihtasutuse koolitatud vabatahtlikud on töötanud väsimatult alates projekti ulatuslikust rakendamisest 2019. aastal, toetades 107 000 põllumajandustootjat üleminekul agrometsandusele, mis tegeleb viljapuude- või ehituspuidu kasvatamisega koos tavapäraste põllukultuuridega või eraldi. Seda protsessi rakendades ja istutades oma põllumaale väärtuslikke puid, saavad põllumehed kasu tulusast ja järjekindlast sissetulekuallikast.

Jõgede taaselustamise saavutamiseks peab puudega kaetus olema 1 km ulatuses mõlemal pool jõge kogu jõe pikkuses. Puu juured suurendavad kondenseerumisest tekkiva vee imendumist pinnasesse, mis suurendab vee kogust jõge toitvates põhjaveekihtides. Puude vari võimaldab orgaanilisel materjalil mullas koguneda, et pinnas saaks vett kinni hoida ja laseks sellel jõkke imbuda.

Projekt hõlmab tohutut geograafilist ala 83 000 ruutkilomeetril ja sellesse on kaasatud valitsused riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks on istutatud 52 miljonit istikut.

„Agrometsanduse eeliseks on see, et probleeme ei teki isegi siis, kui aasta aega ei saja,“ kommenteeris Tumkuri rajooni talunik Narayan.

Projekti eesmärk on võimaldada põllumeestel istutada Cauvery jõe valglale kokku 2,42 miljardit puud, mis päästab ka jõe, suurendades selle veepidavust 12 aasta jooksul 40% võrra. Põllumehed võivad eeldada oma sissetuleku suurenemist 300–800% võrra – paljud põllumajandustootjad, kes on kava juba kasutusele võtnud, on selle eesmärgi saavutanud.

Raha kasvab puu otsas

Põllumajandustootjate üleminekust põllukultuuride kasvatamisest agrometsandusele on tehtud mitmeid juhtumiuuringuid. Maharashtras on mõne põllumehe tulu kasvanud peaaegu seitsmekordseks: umbes 20 000 India ruupiast aakri kohta 150 000 ruupiani aakri kohta. Sellel meetodil on ka teisi majanduslikke kasumeid: Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi metsateenistuse hinnangul teenib 1 puu 50 aasta jooksul kasu 162 000 dollarit – 31 250 dollari väärtuses hapnikku, 62 000 dollari väärtuses õhusaaste kontrolli, taaskasutab 37 500 dollari väärtuses vett ja kontrollib 31 250 dollari väärtuses mulla erosiooni.

Cauvery Callingu agrometsandusmudel pakub lisaväärtusena kahjurite vähendamise eeliseid, vähendab saagi ebaõnnestumist ja annab põllumeestele rasketel aegadel puitu müümiseks.

Miks on Cauvery Calling Euroopa inimeste jaoks oluline?

Uuringud näitavad, et parim koht uute puude istutamiseks on troopika. Puude istutamine lumistesse piirkondadesse pooluste lähedal võib tõenäoliselt põhjustada kliimasoojenemist, istutades neid parasvöötme kliimasse – nagu Ühendkuningriigid, suur osa Euroopast ja osaliselt USA – ei pruugi see aga avaldada kliimale mingit mõju.

Cauvery Calling pole loodud üksnes Lõuna-India päästmiseks, vaid seda saab rakendada kõikjal troopilises maailmas, mis on koduks 4,2 miljardile inimesele. 2017. aastal ajaloo suurima (180 sündmust, kokku 162 miljonit toetajat) avalikkuse poolt heaks kiidetud massiteadlikkuse kampaania kulminatsioonis esitas Isha sihtasutuse asutaja, joogi, müstik ja visionäär Sadhguru peaminister Narendra Modile 700-leheküljelise poliitilise soovituse, et see projekt oleks kavandiks kõikidele troopilistele jõgedele (vt linki allpool). Modi tegi koostöös mõttekodade ja valitsuse ministeeriumitega tegevusprogrammi koostamiseks Rally For Riversi aktsioonil põhineva ametliku poliitilise ettepaneku, mis saadeti igale India osariigi valitsusele.

Rally For Riversi poliitilise soovituse üks peamisi aspekte on finantsriski kõrvaldamine põllumajandusettevõtjatelt üleminekul agrometsandusele. Kuna puude istutamine ei too tulu kohe, siis hüvitis, rahalised stiimulid on dokumendis hädavajalikuna välja toodud, et korvata varajased kaotused koos koolituse, sertifitseerimise, kohalike teadmiste jagamise platvormide loomisega ja abistamisega turunduses.

ÜRO kõrbestumise vastu võitleva konventsiooni (UNCCD) täitevsekretär Ibrahim Thiaw ütles 2020. aasta septembris avalikus telesaates: „Loodan siiralt, et riigid kogu maailmas näevad selle lahenduse potentsiaali – maa taastamine ja taaselustamine on lahendused meie planeedi toetamiseks.”

Varsti pärast projekti laiaulatuslikku rakendamist 2019. aastal kirjeldas Sadhguru: „Cauvery Calling ei puuduta ainult ühte Lõuna-India jõge. Selle liikumisega peavad liituma kõik, kes vett tarbivad, et näidata troopilisele maailmale, et meie pinnast ja jõgesid saab elustada, tehes selleks õigel ajal vajalikke samme.“

Isha sihtasutus on akrediteeritud ÜRO kõrbestumise vastase võitluse konventsiooni (UNCCD) poolt, olles vastu võtnud parteide konventsiooni New Delhis 2019. aasta septembris. Juulis 2020 akrediteeriti Isha sihtasutus ÜRO keskkonnaprogrammi tema jõupingutuste eest.

Discovery Channeli dokumentaalfilm projektist Cauvery Calling:

Isha sihtasutus on ülemaailmne mittetulunduslik vabatahtlike organisatsioon, mille asutas Sadhguru. Sihtasutus on pühendunud inimteadvuse tõstmisele ja globaalse harmoonia edendamisele individuaalsete transformatsioonide kaudu.

Sadhguru töö on puudutanud miljonite inimeste elusid kogu maailmas tema haridusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase teavitusprojektide ja transformatiivsete joogaprogrammide kaudu.

Maailma jõgedee päeva info: Keskkonnaagentuur, World Rivers Day

Cauvery Callingu kodulehekülg: https://www.ishaoutreach.org/en/cauvery-calling

Rally for Rivers poliitika soovituse eelnõu: https://cdn.isha.ws/public/docs/pdir/RFR_RevitalizationOfRiversInIndia-Web.pdf

Teave India valitsuse tegevusprogrammi kohta jõgede taaselustamiseks:

https://isha.sadhguru.org/rally-for-rivers/niti-aayog-formulates-program-action-revitalize-indias-rivers/

Lisateave Isha sihtasutuse kohta: isha.sadhguru.org

Foto: Ilya Mauter / Wikimedia Commons (Kaveri jõgi Shrirangapatnamis)

Toimetas Sander Soomaa