Valitsus hakkab NETS-i muutma pikaajalisele pandeemiale sobivaks

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. detsember 2021 kell 19:27



Foto: ekraanikuva / ERR

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et valitsus soovib muuta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust nii, et üldkorralduste asemele saab peamiseks meetmete kehtestamise hoovaks valitsuse määrus, vahendab ERR.

 

Nii õiguskantsler, juristid kui ka hiljuti riigikohtunik Ivo Pilving on öelnud, et valitsus kasutab koroonakriisis piirangute kehtestamiseks mõeldud üldkorraldusi liiga laiaulatuslikult.

“Valitsuse eesmärk on see, et oleks NETS-is täpsemalt lahti kirjutatud, mis on riigi tegevused ja võimalikud meetmed pandeemia tõkestamisel, sõltuvalt ohu tasemest. Vabariigi valitsuse määrused oleksid siis need, mille alusel erinevaid pikaajalisi meetmeid kehtestataks,” ütles Kiik ERR-ile.

“Praegu on juristid viidanud, et valitsuse korraldused ei tohiks olla ajaliselt liiga pikad ja niivõrd laia ulatusega ja oleks õiguslikult korrektsem, kui nii põhimõttelisi ja kaalukaid otsuseid, eriti pikaajalisi otsuseid, tehtaks vabariigi valitsuse määruse tasandil. Valitsuskabinet selle seisukohaga nõustub ja seetõttu oleme kokku leppinud vajalike seaduse muudatuste välja töötamises,” lisas ta.

Kiik märkis, et teatud üksikotsuseid võib ka edaspidi vaja olla teha korraldusega.

Kiik rääkis, et peab õigeks, et terviseametile jääb endiselt õigus erinevaid piiranguid seada ja vajadusel erinevaid asutusi sulgeda.

Kiik rõhutas, et peamine eesmärk ei ole valitsuse ja terviseameti rollide ümber vaatamine, vaid selgema õigusliku aluse loomine pikaajaliseks pandeemiaks.

“Et oleks rohkem lahti kirjutatud võimalikke meetmeid seaduse tasandil, et sellevõrra oleks õigusruum prognoositavam, selgem ja tugevama mandaadiga, kuna teatud otsused oleks tehtud senisest täpsemalt ja põhjalikumalt parlamendi poolt,” lausus Kiik.

Kiige sõnul jõuavad NETS-i muudatused riigikokku veebruarikuus.

Valitsuse üldkorraldus on haldusakti eriliik, millega kehtestatud piiranguid saab kohtus vaidlustada ainult iga inimene eraldi ning vastav kohtuotsus ei laiene kõigile piirangu objektidele, vaid ainult selle vaidlustanud isikule.

Telegram küsib aga – millal läheb meie demokraatliku parlamentaarse korraga vabariigis otsustamine tagasi Riigikogu kätte? 

 

Allikas: ERR

Foto: ekraanikuva / ERR

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt