Foto: Ken Mürk / ERR

Mis vahe on kunstlikul pandeemial ja tõelisel pandeemial? Tõelise pandeemia puhul on poliitikute suurim mure see, kuidas võimalikult palju haigeid inimesi terveks saada. Kunstliku pandeemia puhul on poliitikute suurimaks mureks see, et ei saa piisavalt palju terveid inimesi haigeks teha. Infektsiooni- ja haiglaravi, mis on lahutatud igasugusest tegelikust haiguskoormusest (ja on seega teabe- ja tervishoiupoliitika seisukohast täiesti ebaoluline), saab teha ainult ennekuulmatu ja meelevaldse paternalistliku poliitika ja ennekõike kohustusliku vaktsineerimise aluseks nii kaua, kui testimistööstus pakub numbreid.

Alates koroonapettuse algusest oli kohe selge, et pandeemiat pole ning kogu “asi” seisab massilise PCR-testimiskampaania najal. Üleöö kasutusele võetud PCR-testid ei suutnud eristada aktiivset viirust juba läbi põetud viiruse fragmentidest, samamoodi eristada “uut laustaudi” vanast “klassikalisest” gripist. Tekkis uus nähtus – haige terve ehk asümptomaatiline inimene – ja terviseameti endine juht Üllar Lanno ütles, et “inimestel läks gripp meelest ära”.

Siin üks analoogia PCR-testi täpsusest: Kasutusele võetakse test, millega saab tuvastada, kas tegemist on inimesega; aga see test pole võimeline eristama, kas tegemist on mehe või naisega, on ta laps või vanur ning samuti ei suuda test kindlaks teha inimese nahavärvi. PCR-test just niivõrd ebatäpne ongi! Ja sellise testi ettekäändel pandi riik lukku, piirati inimõigusi, hirmutati rahvast, kehtestati orjamaski nõue ning rakendati põhiseadusega vastuolus inimkatseid sundvaktsineerimise näol. Nüüd, kaks aastat hiljem on Terviseamet teatanud, et kuna senine PCR-test ei suuda eristada koroonat gripist, siis tuleb alates esmaspäevast kasutusele uus test, mis seda suudab.

Eile, 13. jaanuaril saatis Terviseameti juhtivtöötaja Mari-Anne Härma, kelle tiitel on peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Eesti perearstidele kirja, milles ta selgitab, et alates 17.01.2022 tuleb kasutusele uus PCR-test, mis suudab kogu seda pudru ja kapsast eristada.

Foto: ekraanikuva

Lgp perearstid,

Alates 17.01.2022 hakkab SYNLAB Terviseameti tellimusel avaliku testimise raames senise üksikanalüüsi SARS-CoV-2 RNA asemel teostama kolmikpaneeli, mis koosneb SARS-CoV-2 RNA, A-ja B-gripi (ei eristata) RNA ja RS-viiruse analüüsist.

Need analüüsid koostatakse ühest proovimaterjalist korraga, proovivõtt ja proovivõtuvõimalused jäävad samaks. Analüüsiks saab kasutada nii ninaneelukaabet kui ka kurguloputusvedelikku. Analüüsimeetodiks on real-time PCR.

Covid labori tellimiskeskkonnast eemaldatakse senine üksikanalüüs, tellitavaks saab ainult SARS-CoV-2, A ja B gripiviiruste, RS viiruse (lühend RSV) RNA paneel. Uuendus laborinimekirjas toimub automaatselt 17.01 saabumisega.

Analüüside vastused raporteeritakse samaaegselt, keskmiselt 24 tunni pärast. Kokku saab kolm tulemust, mis liiguvad ka TIS-i:

1. SARS-CoV-2 RNA (pos/piiripealne/neg)
2. A-ja B-gripp RNA (vastatakse koos, et eristada) (pos/neg)
3. RSV RNA (pos/neg)

Juhul kui SARS-CoV-2 analüüsi tulemus on positiivne, teavitab lisaks avaliku testimise kõnekeskuse kõnerobot inimest telefoni teel.

Negatiivse SARS-CoV-2 tulemuse puhul saab patsient saatekirjaga seotud telefonile sõnumi: “Teie SARS-CoV-2 tulemus on negatiivne. Vaadake A/B gripi ja RSV tulemusi digilugu.ee.” Seega on patsiendil oluline vaadata digilugu.ee keskkonnas gripi ja RSV tulemusi lisaks.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 RNA põhise sertifikaadi genereerimine digilugu.ee ja TESTI rakenduses toimub sarnaselt senisele praktikale.

Lugupidamisega,

Mari-Anne Härma

peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes.

Juhime tähelepanu, et uue testimisega tehakse tegelikult kokku 4 testi:

1. Koroona
2. Gripp A
3. Gripp B
4. RSV

See tähendab, et maksumaksja rahadega tuleb maksta ka neljakordset hinda! See on lausa uskumatu – me oleme nende viirustega elanud üle 100 aasta ja nüüd hakkame üheaegselt testima nelja viirust.

PCR-testiga on veel selline huvitav asi, et sellega saab tuvastada just seda, mida see test on kalibreeritud tuvastama. See tähendab, et soovi korral saab järgmiseks tekitada olukorra, kus gripp on kõige ohtlikum ning koroona kaob ära.

Hiljuti kinga saanud endine teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et masstestimise võiks ära lõpetada, sest see pole seda raha väärt.

Tundub, et riigil on raha küllaga, kui nad seda “vajavad”.

Hando Tõnumaa

Fotod: Ken Mürk / ERR, ekraanikuva