2019. aastal avaldas a mõttekoda Rand Corporation aruande, milles analüüsiti USA ja tema liitlaste vägivallatuid ja kulukaid võimalusi erinevates majandus-, poliitika- ja sõjalistes valdkondades, et rõhuda Venemaa majandust ja relvajõude ning režiimi poliitilist positsiooni nii kodu- kui ka välismaal. Tänaseks on selge, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide tulemusena võib Euroopa Liit kannatada vähemalt sama suurt kahju kui suur karu ise. Maailma ühe olulisema nisu, õli ja muude oluliste põllumajandustoodete tarnija pikaks ajaks likvideerimine, mis ajastati Venemaa sõja vaatenurgast tõhusalt, näitab praktilist ja taktikalist ettenägelikkust. Hiina strateegiliselt ettenägelik majanduspoliitika, mida on aastaid paralleelselt aetud (väidetavalt “varudes” kuni 50 protsenti maailma toidutagavarast), ainult süvendab probleemi.

Sanktsioonid Venemaa vastu mõjutavad enim vaesemaid riike üle maailma. Üha suurenev nälg ja tööpuudus eelkõige islamiriikides võib põhjustada miljonite inimeste põgenemislaine Euroopasse. ÜRO plaan näljast ja alatoitumusest 2030. aastaks täielikult jagu liigub iga päevaga aina kaugemale eest ära: ametlikel andmetel nälgis aastatel 2020/2021 ca 821 miljonit inimest (11 protsenti kogu maailma rahvastikust!), sh sureb iga 10 sekundi järel nälga üks alla 5-aastane laps. Kas Lääne kehtestatud Venemaa-vastased majandussanktsioonid on muutumas üliohtlikeks bumerangideks, mis peagi hakkavad nõrgestama kogu Euroopat?

Kuna Saksamaa ja gaasitorud on viimastel nädalatel suurt kõneainet pakkunud, vaatamegi seda teemat eelkõige Saksa näitel, Saksa (alternatiiv)ajakirjanduse pilgu läbi.