Briti ja Kanada teadlased on leidnud sügavalt maapõuest vett, mis on seal muust veest isoleerituna vedelenud vahest isegi miljardeid aastaid ja sisaldab seejuures rohkesti elusolendite elutegevust võimaldavaid aineid, kirjutab ERR-i teadusportaal.

Veel põnevamaks teeb leiu aga asjaolu, et samasuguseid kivimeid, mille sees see vesi peitus, on leitud ka Marsilt. Kui nüüd ka Marsil peaks olema samasugustes kivimites vett säilinud, siis võiks seal sees ehk seniajani elutseda ka kohalikke Marsi mikroorganisme. Juhul muidugi kui neid organisme üldse kunagi Marsil elutsenud on. Aga ka kui sellest meie planeedi põuest leitud ürgpuutumata veest peaks edasistes uuringutes maiseid mikroobe leitama, siis oleks seegi väga huvitav, sest siis saaksime teada, kuidas on mikroorganismid nii kaua kestnud eraldatuses omaette arenenud.

Vesi tuli välja Kanadas asuvatest ligi 2,5 kilomeetri sügavustest puuraukudest. Vesi sisaldab lahustununa mitmesuguseid gaase nagu vesinikku, metaani ja väärisgaase – heeliumi, neooni, argooni ja ksenooni. Vesinikku leidub selles vees sama palju kui merepõhja hüdrotermiliste lõõride juures, kus mikroskoopilisi olendeid elutseb rohkesti. Vesinik ja metaan pärinevad vett ümbritsevatest kivimitest. Neist ainetest võiksid võimalikud pisikesed maapõueolendid energiat saada.

Kivimid vee ümber on arvatavasti umbes 2,7 miljardit aastat vanad. Aga seni ei teadnud keegi, kas vesi ise nii väga vana on. Nüüd on Christopher Ballentine Manchesteri ülikoolist ja ta kolleegid vett uudsete seadmetega analüüsinud ja väidavad, et üks ja seesama vesi on kivide vahel olnud ka vähemalt 1,5 miljardit aastat, aga võibolla ka märksa kauem.

Loe pikemalt: ERR

Algallikas: Nature

Foto: Nature

Toimetas Mariann Joonas