Inimeste hulgas on väga palju neid, kes ei usu inimtekkelisse kliimamuutusesse ja on veendunud, et ka teadlased pole jõudnud selles teemas konsensuseni. Uus austraallaste läbiviidud uuring vaatles aga 21 viimase aasta jooksul avaldatud teadustöid, et teha kindlaks, kas see arvamus peab paika. 

Selgus, et vaid alla 3% töödest seadis kliimamuutuse või selle tekkepõhjuse kahtluse alla ja see protsent on püsinud aastakümneid samal tasemel, kusjuures teaduslike tõendite hulk on pidevalt kasvanud. Sellest hoolimata näitavad USA avaliku arvamuse küsitlused, et kliimamuutustes kahtlejate arv aina tõuseb.

Selle põhjus on ilmselt selles, et inimtekkelise kliimamuutuse eitajad löövad oma lahinguid pigem meedias kui teadusmaailmas, kus neil läbi lüüa ei õnnestunud. Välismaised suured ajalehed avaldavad pidevalt artikleid, kuidas kliimamuutus on müüt ja suur pettus, ning sama usub üle poolte ameeriklastest. Avaliku arvamuse kallutatus võimaldab aga vastu võtta keskkonnale potentsiaalselt kahjulikke otsuseid ning kõrvale hoida lepetest nagu Kyoto protokoll.

Kuigi vanarahvas teadis, et kus suitsu, seal tuld, siis tervet talupojamõistust appi võttes ei saa fossiilkütuste massiline kasutamine ja vastutustundetu saastamine keskkonnale kuidagi hästi mõjuda. Selle kahtluse alla seadmisest saavad aga enim kasu suured tööstusettevõtted ja naftagigandid, kes suuresti ju ka meedia üle valitsevad.

Allikad: The Guardian, IOP Science

Foto: oncirculation.com

Toimetas Maarja Aljas