Siis kui suvise pööripäeva elevus on taltunud, on paslik endasse vaadata ning tunnetada oma sisemist maailma ja selle ürgset vägevust. Läbi muusika tunnetame universumiga üks olemist kõige enam ning seks puhuks ühendavad kaks väekat naismuusikut – kanadalanna Brenda McMorrow ning eestlanna Triinu Taul – oma jõu, et laulda nii kirtanit kui pärimusmuusikat. Püha Katariina kirikus Tallinnas annavad nad 28. juunil kl 19 kontserdi “Muusika ühendab”. Rütmidega toetab Eesti parim djembé-mängija Ian Mikael Kirss. Artikli lõpust leiad ka lühikesed intervjuud Brenda ja Triinuga.

Muusika väge on juba ammustest aegadest kasutanud kõik kultuurid maailmas, see võimaldab meil oma tundeid väljendada ja meeleolu luua, ka palvetada. Nii näiteks sai Indias pooltuhat aastat tagasi alguse kirtan ehk laulev palvetamine, bhakti jooga vorm, millel usutakse olevat südame avamise võime. Kirtani lauldakse pühade rituaalide ajal, ent pole mõeldud vaid joogaga tegelejaile või India kultuuriruumi tundjaile. Selle iidse lauluga kutsutakse ühinema inimesi kõikidest religioonidest, ja see on imelihtne! Pealaulja laulab ilusaid meloodiaid ette ning rahvas kordab seda. Piir ees- ja kaasalauljate vahel hägustub ja õige pea laulavad, tantsivad ja plaksutavad kõik koos, luues nii uue puhta ja jumalusi ülistava ühendenergia.

Kirtani-muusikale on iseloomulik ka mantrate laulmine. Sõna mantra tuleb sanskriti keelest, kus man tähendab mõistust ning tra vabanemist, seega võib mantrat pidada mõistuse vabakslaskmiseks. Usutakse, et mantraid lauldes vabaneme me oma muredest ja hädadest. Pühade mantrate helid aitavad inimese vaimse energia suunata tema kõrgematesse energiakeskustesse ning mõjutavad lisaks helile ka oma tähenduse, rütmi ja tooni abil me (ala)teadvust.

Sedasama teevad aga ka Eesti algupärased regivärsid ja me oma pärimusmuusika. Eestlastele on olnud aastasadu, isegi tuhandeid aastaid omane koos laulda, nii eeslauljaga kui ilma, lastes muusikal end kaasa kanda. Regivärsse lauldes tekib sõnade kordamisel positiivne vibratsioon, mille abil saame oma hinge parandada, mõistust klaarida ja, üle kõige, mediteerida. Loitsimisel ehk maagilisel sõnumisel on meile kui Euroopa rahvastest ühele vanimaile enesestmõistetav ning tähtis, sügavale sisse juurdunud. Lihtsaimat näidet loitsumisest kui omamoodi arstirohust on kuulnud vast iga laps: “Varesele valu, harakale haigus…“.

Seega on kirtan ja regilaulud, mis alul üksteisest üsna erinevad tunduvad, tegelikult mõlemad väelaulud, mis aitavad meil jumalusteni jõuda, meelekindlust hoida ja energiat luua, hoolimata kultuuriruumist, keelest ja minevikusündmustest, kust nad pärinevad. Nende kahe muusika sünergiat saamegi tajuda ja tunnetada juuni lõpus Tallinna Püha Katariina kirikus toimuval kontserdil.

Eestit kolmandat korda külastav Brenda McMorrow avastas kirtani enda jaoks 2004. aastal, osaledes Indias jooga töötoas oma esimesel sanskritikeelsel ülistuslaulul. Brenda mõistis, et ta senine muusikaline tee – rikkalik ja mitmekülgne, ulatudes folgist jazzi ja bluegrassini – on olnud ettevalmistus selleks, kuhu ta nüüd kohale jõudis. “Laulsin üht väga lihtsat ülistuslaulu (Om Namah Shivaya). Sel hetkel polnud mul aimugi, mida see tähendas, ent iga mu keharakk hakkas vibreerima ja ma tundsin täielikku rõõmu,” meenutab ta. Pärast India-reisi hakkas ta oma lauludesse iidseid sanskritikeelseid ülistuslaule kombineerima ning on jätkanud siiani jumaliku bhakti energia lainel püsimist. Nüüdseks on Brenda pühendunud meie igaühe tõelise olemusega ühenduse loomisele ja selle ülistamisele läbi helide väe. Teda on üle maailma eri paikadesse, sh bhakti jooga festivalidele, kutsutud jagama oma ainulaadset sümbioosi folgist, maailmamuusika rütmidest ja India pühadest palvuslikest ülistuslauludest.

Brenda kõrval astub lavale Eesti pärimusmuusik ja laulja Triinu Taul, kes tunnetab ürglooduse ja oma juurtega tugevat ühendust. Triinu lauluhääle abil peegelduvad me meelele vastu ürgsete loodusrahvaste teadvus ning müstilised dimensioonid, mida tavaelus ei kuule ega märkagi. Meel vaikib, mõtted rahunevad ja me leiame end lähemal oma loomulikule olemusele ja olemisele, lähemal iidsetele esivanematele ning nende tarkustele. Lauljat on inspireerinud aastatuhandeid vanad regilaulud, nende sügav kujundite maailm, šamanism, saami joig, tuva kurgulaul ja teiste põlisrahvaste muusika. Triinu peab muusikat ja harmooniat elust lahutamatuks osaks ja tunnetab, et harmoonia on oluline igal tasandil.

Pole oluline, milline täpselt on muusika, mida endasse võtame ja oma sisemaailma lubame – olgu selleks kaugete maade ja merede tagune kirtani või siinsamas ammustelt esivanematelt päritud pärimusmuusika, kus sõnad ja muusika meist lihtsalt välja voolavad. Oluline on, et muusika meid kõnetaks ja ühendaks. Ning hoiaks – nii igaühte eraldi kui meid kõiki koos.

Küsimused:

Vastab Brenda.

Miks peaksid inimesed kuulama kirtani ja mantra muusikat ning mis see neile annab?
B: Mantra ja kirtani muusikal on mitmeid kasutegureid ja ma julgustan inimesi kogema neid mõjusid ise, kuna seda on raske sõnadega kirjeldada. : )

Üks viis, kuidas laulmine meid mõjutab on see, et ta aitab luua paremat ühendust iseenda ja teistega. Laulmine on praktika, mis süvendab meie ühendust Algallikaga ja meid ümbritsevaga. Kooslaulmisest kasvab välja võimas üksolemise tunne, mis on meie igapäevases kiires ja eraldatuse suunas liikuvas elus kaduma läinud. Laulmisel on võime tervendada ja avada südant, mis seletab selle üha suurenevat populaarsust üle maailma. Laulmine liidab inimesi. Need sõprused ja sidemed, mis on tekkinud läbi selle, on olnud imeilusad.

Eestlased on üsna tagasihoidllikud. Kuidas sulle on tundunud oma kahe viimase külaskäigu ajal, kas eestlased tulevad laulmisega kaasa ja tunnetavad seda õhkkonda? Kui palju on nad kirtani ja mantramuusikat omaks võtnud?
B: Mulle on väga meeldinud Eestis laulda. Toivo Allja kutsus mind mitu aastat tagasi kontserti pidama ning ma olin väga liigutatud eestlaste laululembusest ning avatusest proovida midagi uut mantratega. Peale seda, kui lugesin laulvast revolutsioonist, mõistan kui palju eestlased armastavad muusikat ja laulmist ning kui transformatiivne see tegelikult on.

Vastab Triinu:

On see muusikuna keeruline – luua side kirtani ja Eesti pärimusmuusika, siinse rahva loodusetunnetuse ja muusika vahel? Kuidas neid omavahel ühendada õnnestub? Mis sellest tekib?
T: Ma tunnetan, et muusika on justkui universaalne keel ja omavahel harmoneeruvad helid, mis on sarnase võnkesagedusega, mille suunitluseks rahustada meel, luua ühendus oma sisemise tarkuse, heaolutunde ja rõõmuga. Tunnen, et meie pärimusest taaselustatud regilaulud kannavad sarnast mõju nii nagu on seda mantratel ja kirtanitel. Ühtekuuluvust loov, harmoniseeriv ja tõstev laulumõnu.

Kui palju Teie meelest eestlased veel üldse kuulevad looduse muusikat? Kuidas oleks seda hea teha?
T: Kui meie ümber on looduskeskkond ja selle hääled , siis see mõjutab meid ka siis, kui me otseselt sellele tähelepanu ei pööra. See on midagi väga algupärast, loomulikku ja mõjub hästi. Loodushääled: tuule kohin, vee vulin, linnulaul, ritsikate sirin jm on minu jaoks muusika, millest ammutan inspiratsiooni oma loominguks. Väga paljud eestlased elavad veel maal ja tajun, et looduse hääled kui ka loodusest inspireeritud muusika kõnetab väga paljusid. Ja kõige lihtsam viis kuulda imelist loodusmuusikat ja ammutada uusi ideid milleks iganes vaja, on minna ja viibida võimalikult palju looduses, matkata metsas, mere ääras, rabas ja samuti looduskaunites paikades üle maailma.

Vaata lisaks: 28. juuni kontserdi lisainfo, Brenda McMorrow veebileht, Triinu Tauli veebileht

Fotod: erakogu

Toimetas ja intervjueeris Tuuli Elstrok