Palmipuudepühal, 14. aprillil ühinesid Tallinna Kaarli kiriku võlvide all suurejooneliseks ettekandeks mitmed eesti koorid, muusikud ja vokalistid, et esitada dirigent Andres Mustoneni juhatusel J. S. Bachi aegumatut meistriteost “Johannese passioon.” Festival Klaaspärlimäng tõi publiku ette Euroopa klassikalise muusika ühe tähtteose, mis tähendusrikas ka helilooja isiklikus loomingus. Üles astusid Tallinna Poistekoor, Collegium Musicale, Arsise kellade ansambel, Klaaspärlimäng Sinfonietta.

Esmakordselt 1724 a. Leipzigi Nikolause kirikus esitatud oivaline oratoorium täitis nüüd ligi 300 aastat hiljem Tallinna pühakoja maagilise ülevusega juba kolmandat aastat, seoses publiku varasema sooja vastuvõtuga. Monumentaalne heliteos viis meid ajas 2000 aastat tagasi Lähis-Ida kõrbesse ja Jeruusalemma linna.

Kontserdi külastajana nõustun festivali Klaaspärlimäng kunstilise juhi Peeter Vähi sõnadega:

“Tegemist on klassikalise muusika sõprade jaoks erakordse sündmusega, kuid kindlasti ainulaadse elamusega ka neile, kes igapäevaselt Bachi ei kuula.”

Kui ma kella poole viieks kiriku juurde jõudsin, olid uksed juba avatud. Pool tundi jäi suure liigutava kontserdi alguseni. Rahvast voolas lakkamatult kirikusse, kus ootamas valgustatud saal ja altar, noodipuldid ja lahke naeratusega korraldajad. Üldises saginas hakkasid kümme minutit enne algust kostuma instrumentide paljutõotavad proovihelid. Ootuspäraselt kogunes kirik rahvast täis.

Tervituskõnes mõtiskles koguduse õpetaja Jaak Aus palmipuudepüha olemusest ja vastuolulisusest, Jeesuse alandusteest ja surmast ning peatus meie tänapäevase ajaliku elu väärtustel ja ambitsioonidel. Kutsus üles Jeesuse kannatustele kaasa elades laskma lahti oma isekusest, mõtlema elu mõtte üle ja soovis Jumala armastuse tõeks saamist meie kõigi elus.

Oratooriumi avakoor Andres Mustoneni dirigeerimisel haaras juba esimeste võngetega vaimu kaasa lõputule mõtterännakule 2000. aasta tagusesse pöördelisse olustikku. Segakoori kandvad hääled koos vaimu virgutavate muusikainstrumentidega kandsid kõrgele lae alla vahelduvalt saladuslikku süngust koos optimistlike kõlakäikudega. Küünlasärast valgustatud kantslist laulev Evangelist, altari ees seisev koor, eeslaulja ja kellamäng laiendasid helisevat hingerännakut veelgi kõrgemale ja kaugemale. Üksikud solistid kõrgete kõlavate meloodiatega kutsusid endaga kaasa “lendama” ja seda ajalikku elu taevalaotusest laiemalt vaatlema. Laulud kantslis ja altari ees sujusid suurepärase koostööna, muutes esituse eriti laiahaardeliseks. Koorilauljate kiiremate ja aeglasemate viisilõikude käigus eksis mu pilk korduvalt seintel seisvatele pühakirja tsitaatidele, mis hästi muusikaga haakusid. Ruumis laialt hargnenud esinejate koostöö sujus meisterlikult.

Pillide helikaja koos lauluhäältega vaheldus, tuues esile kord rahulikke harmooniaid, kord tormilisi ärevaid momente, sümboliseerides sellega filigraanselt keerulist atmosfääri 2000 aastat tagasi Jeruusalemma kandis.
Hetked möödusid, täidetuna surematu suurteose võimsatest viisidest. Akna taga, jahedas tuules paistis uutele ärkamistele lootust andev päike, mis ajuti eredalt saali täites kuldse kumaga kroonlühtritega kokku sulas. Just nagu mängisid need kaks valgust omavahel kokku kuulmatut valgustavat sümfooniat. See oli nagu ettekande sisu, kus selle peategelane sattus valgusest pimedusse, et sealt jälle tagsi valgusesse naasta.

Isiklikult minu jaoks oli see esimene niivõrd mitmekülgne kirikukontsert. Suur rõõm oli kogeda kaks tundi kuldse klassika kaja, mis kui efektne eelmäng eesolevale kannatustenädalale.
Põnev ja puudutav programm lõppes tänulike kummarduste ja tormilise aplausiga, mis ei tahtnud vaibuda.

Siinkohal sügav kummardus festivali Klaaspärlimäng töökale tiimile, kes pühendunult täidavad väikese armsa Eesti maailma kultuuripärandi jumalike suurvormidega. Aitäh Teile, et kandsite Lähis-Ida kõrbes ja pühas linnas aset leidnud ajaloolised hetked Tallinna ainsa kahe torniga kiriku saalis andunud publiku kuulmeisse ja panite meid selle läbi asjade olemuse üle juurdlema.

Andre Tamm
kontserdi külastaja, kirjanik

Loe ka: 5 teaduslikult tõestatud klassikalise muusika kasutegurit, Mis juhtub su kehaga, kui kuulad klassikalist muusikat

Foto: New York Public Library