Normal
0

21

false
false
false

ET
X-NONE
X-NONE

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Table Normal”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:8.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:”Calibri”,”sans-serif”;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-font-kerning:1.0pt;
mso-ligatures:standard;
mso-fareast-language:EN-US;}

USA kirjaniku Steve Berry ajalooline põnevik “The King’s Deception” on üles ehitatud pöörasele teooriale, et Inglismaa kuninganna Elizabeth I, keda on nimetatud ka neitsikuningannaks, ei olnud kuninglikust perekonnast ega isegi mitte naine, vaid 10-aastaselt surnud printsessi asemele astus üks külapoiss, kellest saatuse tahtel saigi mõjukas valitseja.

Väidetavalt ajaloolistel allikatel põhineva raamatu alusel suri Elizabeth 10 aasta vanuselt Bisley külas Gloucestershire’i krahvkonnas, kuhu ta oli saadetud pakku katku eest, kirjutab Daily Mail. Kuna aga kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütre teenijad pelgasid, et kui kuningas juhtunust kuuleb, ootab neid jõhkral viisil hukkamine, otsustasid Elizabethi guvernant ja valvur kuningale näidata, et tema tütar on elus ja terve.

Steve Berry usub, et nad sundisid ühte külapoissi, kes oli tüdrukuga umbes sama vana, panema selga printsessi kleiti ja kuningale teesklema, justkui oleks ta tema tütar. Põdur Henry VIII jäigi seda uskuma ning nii tekkis lumepalliefekt, mis päädis 1558. aastal valekuninganna võimuletulekuga.

Selle teooria poolt räägivad kirjaniku sõnul tõendid, et 1800. aastal leiti väidetavalt ühe tundmatu tüdruku kirstust hulgaliselt Tudorite dünastia väärisesemeid ja et Elizabeth oli neitsikuninganna ega abiellunud kunagi.

Allikas: Delfi

Põnevast teooriast Elizabeth I kohta saad täpsemalt lugeda Daily Mailist ja intervjuud kirjanikuga siit.

Raamatu kokkuvõtet saad lugeda siit.

Foto: Wikipedia / George Goweri õlimaal u 1588. aastast

Toimetas Ksenia Kask