Foto: Tumisu / Pixabay 

Postimees TV‘le andis intervjuu lastevanemate liidu juhatuse liige Aivar Haller, kes pööras tähelepanu sellele, et kui noorele eeskujuks oleva(te) täiskasvanu(te) sõnad ja teod ei ole ühtsed, siis on noor suures segaduses ja sealt algavad tema eksirännakud. Vägivalla vohamist peab Haller paratamatuks, sest lapsed elavad täiskasvanutega samas maailmas. 

Avaldame selle 2022 aasta novembris ilmunud loo kordusena, sest kahjuks ei ole probleem kusagile kadunud ning algava kooliaasta eel peaksime kõik mõtlema sellele, kuidas muuta laste elu vägivallatumaks.

Haller tõi näiteks poliitika, kus räägitakse palju küll vägivallatuse tähtsusest, kuid teod näitavad muud. Kedagi ei üllata enam, kui üks pool sõnades või tegudes teist ründab. Seega algab kõik ikkagi meist, täiskasvanutest.

“Tavaliselt saab noor ise aru, kui asjad on käest ära läinud. Ent kõige hirmsam, mis saab juhtuda, on see, et laps läheb vastuollu terve maailmaga,” rõhutas ta. Noorel peab olema vähemalt üks täiskasvanu, kellele ta saab rääkida, mis tegelikult toimus ja kes teda ilma süüdistamata ära kuulaks.

16 olulist punkti, kuidas täiskasvanud võiksid toetada lapsi ja noori vägivallatuse teel: 

1. Me elame lastega samas maailmas ja meil on nende mõjutamiseks 2 vahendit: õpetamine ja kasvatamine.

2. Õpetamine – on see jutt mida räägime ja lugeda soovitame

3. Kasvatus – see kuidas me täiskasvanutena ise käitume.

4. Õpetuse ja kasvatuse ühtsus – kuidas meie sõnad lähevad kokku meie tegudega.

5. Noorte eksiteed algavad täiskasvanute sõnade ja tegude lahknevusest!

6. Muutused algavad kodust – seal on vaja tagada sõnade ja tegude ühtsus.

7. Vabaduse piir suhetes selgub konflikti kaudu – üks pool astub üle piiri ja teine ütleb stopp – nii saavad mõlemad pooled piiri tegelikust asukohast teadlikuks.

8. Mureealise aju on teises arengustaadiumis kui täiskasvanu oma ja ta käitub seetõttu teisiti (ebaratsionaalselt). Täiskasvanul on vaja seda teada ja mõista.

9. Võtmetähtsusega lapse kasvatamisel on usalduslik suhe. Laps vajab vähemalt üht täiskasvanut, keda usaldada.

10. Ainult usalduslikus suhtes täiskasvanu saab avastada lapse anded. Kui need on avastatud, on nendest võimalik kujundada võimed. See on ideaalne seisund, kuhu peaks pürgima iga kool koos koduga. Sest need võimed on meie rahvuslik rikkus!

11. Ideaalis peaks igal õpetajal olema klassis paras arv õpilasi, et luua igaühega neist usalduslik suhe, avastada anne, võimaldada edukogemus ja säilitada õpihuvi. Suuremas klassis vaja kahte õpetajat.

12. Ideaalis võiks iga kool olla kogukonnakool. Kool peaks olema kogukonna süda. Selle kogukonna täiskasvanud saavad hoolitseda tuge vajavate laste eest, kes mingil põhjusel ei saa seda tuge kodust.

13. Klassiõpetaja on esimene asjatundja, kelle kaudu peaks tulema informatsioon, mis seisus on laps.

14. Keskne küsimus koolis on otsustus- ja vastutusvõimelise noore kasvatamine – selleks on kaks eeldust. Esiteks oma tunnete ja iseenda usaldamine ning teiseks otsuste tegemises osalemine.

15. Ei vanem ega õpetaja tohiks öelda lapsele, mida too peab tundma ning vaja on laps ja noor eakohaselt kaasata pere ning kooli oluliste otsuste tegemise juurde. Nii sünnib vastutusvõime!!!

16. Kuidas tagada ühiskonnas sõnade ja tegude ühtsus, mis poliitilisel tasandil on paigast ära? Eelduseks on ühiskondlik kokkulepe, mis sünnib ühiskondlikus arutelus. Vajame uut rahvuslikku narratiivi!

Vaata täispikka intervjuud Postimehest.

Allikas: Haller.ee

Väidetest tegi kokkuvõtte Ahto Kivi

Toimetas Mariann Joonas