Foto: nongsurachai / Freepik

Alkoholiaktsiisist saadavad tulud on oluline osa meie riigieelarvest, samas leidub alkoholist palju ohutumaid aineid, mis paljudes riikides on seadustatud ja mille abil üsna edukalt majandust elavdatakse. “Plaan, millest kirjutan, võiks aidata kaasa kanepituru mõistlikumale reguleerimisele ja vähendada piirikaubandust,” kirjutab Telegramile blogija 420estonia.

Aktsiisi köievedu on ajast ja arust

Valimiste lähenedes on erakonnad taaskord ilmutanud oma üksluiseid valimislubadusi, mis kõik keskenduvad raha lubamisele ühele-ja-teisele grupile. Üheks keskseks lubaduste teemaks on aktsiisid, mis on aktiviseerinud piirikaubandust ja tekitanud palju poleemikat, eriti alkoholi osas. Peamiseks alkoholiaktsiisi peenhäälestamise argumendiks on raha ja jääb mulje justkui alkohol on seotud vaid rahalaekumise probleemiga. Ometigi on üsna lame käsitleda alkoholi mõju vaid rahajagamise luubi läbi ja veel lamedam on piirikaubandust reguleerida ebaoriginaalse exceli-tabeli lähenemisega.

Pudelikaelani problemaatiline alkohol

Alkohol on üsna mürgine ja sõna otseses mõttes räige narkootiline aine. Alkohol kõrgendab 200 erineva haiguse haigestumise riski. Vähk, sõltuvused, epilepsia, paranoia, tsirroos, depressioon, gastriit jne. Alkoholiga seostub ligi 3,5 miljonit surma aastas. See on üks surnud inimene iga kümne sekundi tagant. Eestis sureb alkoholi tõttu erinevatel andmetel ca 1000 inimest aastas.

Vaadates alkoholi vabamüügi tagajärgi laiemalt kui numbreid excelis, oleks mõistlik uurida palju siis eestlase kohta juuakse ja mis on selle joomise tagajärjed. Peab nentima, et WHO ja OECD statistika järgi on eestlased joodik-rahvas.

WHO andmetel on 6 liitrit alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahvatervisele. Alkoinfo.ee lehel on ilutsemas graafik, mis näitab, et eestlase kohta juuakse vähemalt 8 liitrit, millest saab järeldada, et alkoholilõikes on Eesti rahvatervisega lood üsna kehvad. Levib arvamus, et Soome turistide tõttu tembeldatakse eestlasi joodikuteks, kuid vastavalt graafiku andmetele, on statistikast turistide ostud maha arvestatud. Fakt on see, et eestlased joovad liiga palju.

Aktsiisimängu nõiaring ja patiseis

Aktsiisi tõstmise klassikaline ajend on rahvatervise parandamine ja alkoholikahjude ärahoidmine. Aktsiisi tõstmise alkoholikahjusid vähendav mõju on tõestatud ja Eestis hädasti tarvilik. Olgugi, et piirikaubanduse puhul jääb raha Lätti ja tervisekahjud Eestisse, on aktsiisi langetamine ikkagi kaheldava väärtusega plaan. Nagu eelnevalt graafikult on näha, siis väiksem alkoholi hind seostub üsna ühemõtteliselt kõrgenenud tarbimisega. Tarbimisega kaasnevad ka olulised tervisekahjud, mis jäävad haigekassat koormama. Tekib
nõiaring, kus raha jääb küll Eestisse, aga rohkem eestlasi jääb odava joogi tõttu haigeks ja tekib rohkem sotsiaalseid probleeme. Need probleemid on kulukad ja neid peab lahendama, seega vähemalt osa n-ö “võidetud” rahast läheb haige rahva ravimisele ja haiget rahvast tuleb tõenäoliselt juurde. Selline piirikaubanduse tõkestamine on moraalselt ja majanduslikult kaheldava väärtusega.

Lisaks, kes ütles, et aktsiisimängu saab mängida vaid üks riik? Mis takistab Lätit Eesti eeskujul aktsiisi langetamast selleks, et piirikaubandust elavdada?

Seega tekibki olukord, kus riigil tuleb ühelt poolt parandada alkoholi tehtud kahjusid ja teisalt vähendada alkoholi tarbimist. Esimest on keeruline saavutada madala alkohinna juures, teise puhul – mida peaks riik tegema, aktsiisi tõstma või?

Alternatiivne lahendus

Binaarne võluvits – tõstan, langetan aktsiise – on iganenud lahendus. See võib-olla toimiks kinniste piiride puhul, aga mitte Schengeni tsoonis. Usun, et üks originaalne probleemilahendus on alkoholile legaalsete alternatiivide tekitamine. Loomulikult oleks alternatiivid alkoholiga sarnaselt reguleeritud müügipiirangutega. Lahendus oleks toimiv kuna:

• Esiteks on olemas terve ports alkoholist ohutumaid aineid, millel on ka oluliselt väiksem sõltuvuse tekitamise võimalus ja mille puhul ei sure 3,5 miljonit inimest aastas. (graafiku allikas – toim.)
  
• Hetkel saavad inimesed tarvitada vaid alkoholi. Valikuvõimaluse tekkides saab osa inimesi tarvitada midagi muud seejuures naaberriiki minemata – raha jääks Eestisse.
• Valikuvõimaluste tekkides langeks alkoholitarbimine, mis täidaks üldise alkoholi tarvitamise taseme langetamise eesmärki ja vähendaks rahvatervise kulusid alkoholikahjude vähenemise läbi.
• Alkoholiaktsiisi võib jätta samaks, see oleks kooskõlas alkoholi ohuastmega ainete kahjulikkuse hierarhias.
• Võimalus oleks tekitada vastupidine piirikaubandus – lähisriikidest tuldaks meile külla ja jäetaks raha meile.
• Maailmas on tänapäeval piisavalt näiteid, kus näiteks kanep on riiklikult reguleeritud. Kanepi kättesaadavuse riiklikul kontrollimisel ei ole negatiivseid tagajärgi täheldatud ja regulatsioonid toimivad.
• Boonus: saab vähendada musta turu mahtu ja ära lõigata kuritegevuse tuluallika.
• Boonus: saab kontrollida ainete valmistamist, kvaliteeti ja samamoodi aineid maksustada ning kehtestada vanuseline müügipiirang.
• Boonus: korrakaitsejõud saavad end paremini fokusseerida tegelike kurikaelte püüdmisele. Nendele, kes uute seaduste kiuste aineid ikkagi leti alt müüvad.

Antud lahendus oleks põhjendatud, teeniks alkoholi tarvitamise vähendamise eesmärki, piirikaubanduse alandamise eesmärki, oleks kooskõlas uimastipoliitika valge raamatu teadusliku lähenemise põhimõttega ja vähendaks rahvatervisele tekitatavat kahju. See oleks Eestile omane innovaatiline lahendus.

Jah, ma tean, et sõna “narkootikum” eestlased kardavad nagu katku – vaatamata alkoholi, tubaka ja kohvi narkootilisusele. Aga mis oleks pakutud lahenduse alternatiiv? Jääksimegi aktsiisikangi siia-sinna kiskuma või?

Hr O ehk 420estonia

Vaata lisaks: https://420estonia.wordpress.com/