Belgia arenguabi-agentuuri Enabel kontor Gazas enne ja pärast Iisraeli õhulööki. Foto: Twitter / X

ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA) ei tohi asuda väljaspool kriitikat, aga kujunenud olukorda arvestades oleks mõistlik, kui Eesti taganeks otsusest mitte jätkata selle rahastamist, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

Samal päeval, kui Rahvusvaheline Kohus andis Lõuna-Aafrika poolt Gaza maaribal toimuva tõttu Iisraeli vastu algatatud genotsiidikuriteo kohtuasjas juudiriigile korralduse rakendada meetmeid genotsiidist hoidumiseks, sai meedia kaudu kogu maailmale teatavaks, et Iisraeli luure koostatud 6-leheküljelises raportis on toodud välja 12 UNRWA töötajat, neist üheksa õpetajad ja üks sotsiaaltöötaja, kes väidetavalt osalesid eelmise aasta 7. oktoobril Palestiina araablaste poolt Iisraeli vastu suunatud suurejoonelises terroristlikus aktsioonis, millele Iisrael vastas peagi omapoolse sõjalise erioperatsiooniga.

Kaitsmaks organisatsiooni võimekust jätkata humanitaarabi andmist, teatas UNRWA peavolinik Philippe Lazzarini kohe, et lõpetas saadud infole tuginedes lepingud nimetatud töötajatega ja algatas uurimise, et tõsiasjad viivitamatult välja selgitada. Ta väljendas veendumust, et kõik UNRWA töötajad, kes on olnud seotud terroriaktidega, võetakse vastutusele. “Need šokeerivad süüdistused tulevad ajal, mil enam kui kaks miljonit inimest Gazas sõltuvad elupäästvast abist, mida meie agentuur on sõja algusest saadik taganud. Igaüks, kes reedab ÜRO alusväärtused, reedab ka need, keda me toidame Gazas, selles regioonis ja mujal maailmas,” märkis Lazzarini.

USA välisministeerium teatas aga samal ajal, et otsustas UNRWA täiendava rahastamise ajutiselt peatada – ajaks, mil vaadatakse üle nii need äärmiselt murettekitavad süüdistused kui ka sammud, mida UNRWA neile vastamiseks astub. “UNRWA mängib kriitilist rolli palestiinlastele elupäästva abi osutamisel, sealhulgas põhiliste toiduainete, medikamentide, varjendite ja muu elutähtsa humanitaarabi tagamisel,” rõhutas USA välisministeerium samas. “Nende töö on päästnud elusid ning on oluline, et UNRWA vastaks nendele süüdistustele ja võtaks kasutusele kõik vajalikud parandavad meetmed, vaadates seejuures üle ka enda olemasolevad poliitikad ja protseduurid.”

Lumepall hakkas veerema: rahakraanid kinni!

USA järel teatasid UNRWA rahastamise peatamisest Kanada, Austraalia, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Soome, Holland ja Šveits. Enamasti räägiti oma avaldustes seejuures väljamaksete ajutisest peatamisest kuni asjaolude selgumiseni, mitte UNRWA rahastamise lõpetamisest.

“Tänaseks on üheksa riiki peatanud ajutiselt UNRWA rahastamise. Need otsused ohustavad meie käimasolevat humanitaartööd üle kogu selle regiooni, sealhulgas ja eriti Gaza maaribal,” märkis 27. jaanuaril tehtud avalduses Lazzarini. “On šokeeriv näha selle agentuuri rahastamise peatamist reaktsioonina süüdistustele väikese grupi töötajate vastu, arvestades eriti seda, et UNRWA lõpetas koheselt nendega lepingud ja taotles läbipaistvat sõltumatut uurimist.”

“Rahvusvaheline Kohus andis oma eilses otsuses korralduse, et “Iisrael peab võtma kasutusele viivitamatuid ja tõhusaid meetmeid, et võimaldada tagada kiiresti vajatavaid elementaarseid teenuseid ning humanitaarabi vastamiseks nendele kahjustavatele elutingimustele, millega palestiinlased Gaza maaribal silmitsi seisavad.” Need meetmed on mõeldud hoidma ära pöördumatut kahju palestiinlaste õigustele,” meenutas Lazzarini. “Ainus viis seda teha on läbi koostöö rahvusvaheliste partnerite, eriti UNRWA kui suurima humanitaarvaldkonnas tegutsejaga Gazas. Umbes 3000 põhitöötajat 13000-st Gazas käib jätkuvalt tööl, andes oma kogukondadele eluliini, mis võib kukkuda nüüd iga hetk kokku rahastuse puudumise tõttu.”

“Oleks äärmiselt vastutustundetu sanktsioneerida agentuuri ja tervet kogukonda, mida see teenindab, selle tõttu, et kriminaalsetes tegudes süüdistatakse mõningaid üksikisikuid, eriti ajal, mil käib sõda, ümberasustamine ning poliitiline kriis selles regioonis,” rõhutas Lazzarini. “UNRWA jagab kõigi oma töötajate nimekirja võõrustajariikidega igal aastal, sealhulgas Iisraeliga. Agentuur ei ole saanud kunagi vastuseks mingeid muresid konkreetsete töötajate kohta. Samas, ÜRO sisemise järelevalveteenistuse uurimine nende õudsete süüdistuste osas selgitab välja tõsiasjad.”

Doonoreid kutsuti üles rahastamist jätkama

“Ma kutsun üles riike, kes on oma rahastamised peatanud, mõtlema oma otsused ümber enne, kui UNRWA on sunnitud peatama oma humanitaartegevuse. Gaza inimeste elud sõltuvad sellest toetusest ja nii sõltub sellest ka regiooni stabiilsus,” märkis Lazzarini.

Järgmisel hommikul tegi sarnase avalduse ÜRO peasekretär Guterres: “Kaks miljonit inimest Gazas sõltuvad UNRWA poolt tulevast kriitilise tähtsusega abist, et igapäevaselt ellu jääda, aga UNRWA praegune rahastamine ei võimalda sellel vastata kõigile vajadustele nende toetamiseks veebruaris. Kuigi ma mõistan nende mure – ka minus endas tekitasid need süüdistused õudu – palun ma tugevalt valitsusi, mis on oma panustamise peatanud, tagada vähemalt UNRWA tegevuse jätkumine.”

Guterres rõhutas, et ÜRO sisejärelevalve on alustanud uurimist ning ollakse valmis koostööks kompetentse organiga, et terroriaktidega seotuses süüdistatud isikud kohtu ette jõuaksid, kuid “neid kümneid tuhandeid mehi ja naisi, kes UNRWA-le töötavad, paljud neist humanitaartöötajate jaoks kõige hädaohtlikumates olukordades, ei tohi karistada. Nende meeleheitel elanikkondade, keda nad teenindavad, karjuvatele vajadustele tuleb vastata.”

Norra välisminister Espen Barth Eide tegi avalduse, milles märkis: “Süüdistused, et ÜRO töötajad osalesid 7. oktoobri kohutavas terrorirünnakus, on sügavalt murettekitavad. Norra tervitab uurimise alustamist UNRWA poolt ja ootab sellelt organisatsioonilt täielikku läbipaistvust. Me oleme mõistnud 7. oktoobri rünnaku hukka tugevaimal võimalikul moel. Selles rünnakus osalenud isikud tuleb tuua kohtu ette. Me kutsume jätkuvalt üles vabastama koheselt kõik Gazas hoitavad pantvangid.

Olukord Gazas on katastroofiline. 80 protsenti Gaza inimestest on sunnitud kodudest lahkuma, paljud varjuvad ülerahvastatud koolimajades. Tuhanded tsiviilisikud on tapetud, sealhulgas lapsi, rohkem kui 150 UNRWA töötajat, nagu ka õpetajaid, arste, ajakirjanikke ja loendamatuid teisi, kes ei ole selle konflikti osapooled. Puudu on nii toidust kui ka veest ning juurdepääs arstiabile on sügavalt ebapiisav. UNRWA on eluliin peaaegu kahe miljoni inimese jaoks Gazas.

Norra on UNRWA suurtoetaja. Praegu on osad riigid pannud selles olukorras pausile oma abi Palestiina rahvale UNRWA kaudu. Norra on otsustanud rahastamist jätkata. Kuigi minagi jagan mure nende väga tõsiste süüdistuste pärast mõningate UNRWA töötajate vastu, kutsun ma teisi doonoreid mõtlema UNRWA rahastamise peatamise laiematele tagajärgedele selle äärmusliku humanitaarse hädaolukorra ajal. Me ei peaks karistama kollektiivselt miljoneid inimesi.

Me peame tegema vahet sellel, mida võivad olla teinud üksikisikud ning mille eest seisab UNRWA. UNRWA-l on Jordaanias, Liibanonis, Süürias, Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, ja Gazas 30000 töötajat. Neist 13000 töötab Gazas, et jagada abi, päästa elusid ning kindlustada elanikkonna esmaseid vajadusi ja õigusi. Gaza inimesed vajavad hädasti humanitaarabi ega peaks kandma karistust teiste tegude eest.”

Tsahkna: Eesti ei jätka UNRWA rahastamist

Eesti ei ole kunagi olnud UNRWA suurtoetaja, kuid on kuulunud seda rahastavate riikide hulka juba vähemalt 15 aastat. Ainuüksi eelmisel aastal väljastas välisministeerium UNRWA toetamise kohta lausa kaks pressiteadet. Suvel eraldati sellele välisministeeriumi humanitaarabi eelarvest 80000 eurot ning novembris veel täiendavaid summasid, kusjuures välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) kommenteeris seda otsust siis järgnevate sõnadega:

“Humanitaarkriis Gazas süveneb – üle 2 miljoni inimese vajab abi ja hinnanguliselt 1,4 miljonit inimest on olnud sunnitud kodust lahkuma. Oleme selgelt välja öelnud, et konflikti mõlemad osapooled peaksid maksimaalselt säästma tsiviilisikute elusid ja see kehtib ka Gaza elanike puhul. Oluline on humanitaarabi jätkuv, turvaline ja takistamatu juurdepääs nendeni, kes seda vajavad. Eesti mõistab kõige karmimalt hukka Hamasi jõhkrad ja valimatud terrorirünnakud Iisraelis. Avaldame toetust Iisraeli õigusele end kaitsta rahvusvahelise humanitaarõiguse raames.”

UNRWA rahastamise mittejätkamise kohta Eesti välisministeerium ühtegi pressiteadet ei avaldanud. Välisminister Tsahkna rääkis Delfi töötajale, et eelmisel aastal eraldas Eesti sellele organisatsioonile kolme annetusena kokku 193333 eurot, kuid mingit püsilepingut ei ole sõlmitud ning lähitulevikus ei olnudki plaanis rohkem annetada. Ta lisas, et nende süüdistuste valguses ei võeta seda ka plaani enne, kui olukord on selge ja kasutusele on võetud meetmed, et  sarnaseid olukordi tulevikus ei tekiks. Hiljem säutsus Tsahkna aga X-is (endine Twitter): “Concerning the recent very serious allegations against @UNRWA, Estonia will not continue with the funding of the organisation. I call for a quick and in-depth investigation of these alligations.” (tõlge: “Arvestades hiljutisi väga tõsiseid süüdistusi UNRWA vastu, Eesti ei jätka selle organisatsiooni rahastamist. Ma kutsun nende süüdistuste kiirele ja põhjalikule uurimisele.”)

Tsahkna säuts pälvis X-is nii juubeldavaid toetusavaldusi kui ka teravat kriitikat. Sealt korjasid selle üles ERR-i ingliskeelne töötaja, kes treis selle ümber terve uudise, kui ka mitmed muu maailma meediakanalid. Lumepall läks jälle veerema. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis rääkis seal esialgu kohalikule meediale, et Leedu ei ole UNRWA edasise rahastamise osas veel midagi otsustanud, sest ei olda selles eelarve koostamise perioodis, kus selliseid otsuseid kaalutakse, ning kõigepealt oodatakse ära uurimise tulemused. Pealegi, selgitas ta, koordineeritakse oma seisukoht selles küsimuses teiste Balti riikidega. “Meie otsused on samad,” rõhutas Landsbergis.

Kuna selgus, et Tsahkna oli juba säutsunud, järgnes peagi siiski ka Landsbergise vastav säuts, milles ta teatas, et on UNRWA töötajate vastu esitatud tõsiste süüdistuste pärast sügavalt mures ning oma partneritega koordineeritult peatab Leedu UNRWA edasise rahastamise kuni nende süüdistuste põhjaliku uurimise lõppemiseni.

Läti välisministeerium venitas kauem, kuid järgmisel hommikul said ka nemad oma säutsu tehtud: “Mures tõsiste süüdistuste pärast mitmete UNRWA töötajate vastu. Me jääme lootma ÜRO uurimisele, et teha kindlaks nende tõele vastavus. Läti peatab oma iga-aastase makse kuni selle lõppemiseni. On oluline, et UNRWA jätkaks oma elupäästvat tööd.” Läti välisminister selle säutsu juurde oma nime panna ei lasknud, soovides sellega nähtavasti vältida enda isiku seostamist UNRWA rahastamise peatamisega.

Paljud riigid jäid äraootavale seisukohale

Samal ajal, kui Tsahkna säutsus välja Eesti positsiooni, teatas ka Jaapani välisministeerium UNRWA täiendava rahastamise ajutisest peatamisest, rõhutades samas kõnealuse organisatsiooni elutähtsat rolli. Prantsusmaa välisministeerium teatas, et Prantsusmaal ei olnud kavas käesoleva aasta esimeses kvartalis UNRWA-le rohkem makseid teha ning otsus nende osas langetatakse siis, kui see aeg kätte jõuab, kooskõlastatult ÜRO ja teiste suuremate doonoritega, tagades samas, et kõiki nõudmisi läbipaistvuse ja abi turvalise kasutamise kohta oleks korralikult arvesse võetud.

Euroopa Komisjon teatas samuti, et täiendavaid makseid ei olnud UNRWA-le kavas enne veebruari lõppu teha ning edasised otsused langetatakse sõltuvalt ÜRO poolt alustatud uurimise tulemustest ja neist sammudest, mis nüüd ette võetakse. Austria aga teatas, et on edasised maksed UNRWA-le rahvusvaheliste partneritega kooskõlastatult ajutiselt peatanud, kuid jätkab Gaza tsiviilelanikkonna abistamist muul moel.

Uus-Meremaa ei tee uusi makseid UNRWA-le enne, kui uurimine on andnud rahuldavad tulemused. Samas tunnistas Uus-Meremaa välisminister, et UNRWA mängib Gazas ja Läänekaldal võtmetähtsusega rolli, ning otsustas suurendada nüüd Gazasse suunatavat abi viie miljoni Uus-Meremaa dollari (umbes 2,8 miljoni euro) võrra, mis jagatakse võrdselt Maailma Toiduprogrammi ja ÜRO Lastefondi (UNICEF) vahel.

Island teatas, et otsustas rahaeraldise ootele panna, tuues samas välja, et UNRWA-ga sõlmitud koostööleping näeb ette ülekande tegemist iga aasta esimeses kvartalis ning ei ole välistatud, et see selle ajaraami sees siiski ka tehakse. Rootsis tegeleb vastavate rahade jagamisega spetsiaalne agentuur, mis teatas, et oodatakse uurimise tulemust, enne rohkem raha välja ei maksta, aga samas ei ole langetatud ka otsust UNRWA rahastamine lõpetada. Palestiinlaste toetamist jätkab Rootsi praegu teiste organisatsioonide kaudu.

UNRWA jääb kindlasti alles, jätkab tööd

Esimesena teatas UNRWA rahastamise jätkamisest 27. jaanuaril Iiri välisminister Micheál Martin, kes on jõudnud käia sellest rääkimas ka parlamendi ees. Sellele järgnes ülalpool toodud Norra avaldus. Taani, mis peaks tegema oma makse graafiku järgi esimeses kvartalis, on teatanud, et ei ole otsustanud sellest loobuda. Belgia asevälisministri säutsule, milles ta kinnitas, et Belgia jätkab UNRWA rahastamist, järgnes Gazas asunud Belgia arengukoostöö-agentuuri Enabel kontori pommitamine Iisraeli vägede poolt, mille peale Belgia välisministeerium kutsus välja Iisraeli suursaadiku. Ükski agentuuri töötaja sel hetkel siiski kontoris ei viibinud.

Hispaania ja Portugal on nüüd teatanud, et hoopis suurendavad UNRWA rahastamist, et see saaks jätkata oma tänuväärset tööd. Hispaania otsustas eraldada sellele täiendavalt 3,5 miljonit eurot ja Portugal miljon eurot. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell tegi avalduse, milles märkis, et Euroopa Liit, Saksamaa ega Prantsusmaa ei ole otsustanud UNRWA rahastamist lõpetada ja selle rahastamise lõpetamine oleks ebaproportsionaalne ning seaks ohtu sajad tuhanded inimelud.

ÜRO peasekretär määras ametisse uurimisrühma, mida juhib endine Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna, kes peab vaatama koostöös Rootsi, Norra ja Taani vastavate instituutidega üle UNRWA töökorralduse, sisemised protseduurid ja mehhanismid ning tegema ettepanekuid nende parandamiseks. Taotluse sellise ülevaatuse läbiviimiseks andis UNRWA peavolinik Lazzarini sisse juba enne viimase skandaali puhkemist.

Iisraeli poolt on lanseeritud viimastel nädalatel meediasse rida erineva raskusastmega väiteid UNRWA töötajate seotusest džihadistidega. Alates sellest, et vähemalt 190 neist on Iisraeli luure andmetel ise džihadistid, 10% UNRWA töötajatest Gazas omab sidemeid džihadistidega ja vähemalt pooled omavad mõnda lähisugulast, kellel on selliseid sidemeid. Arvestades seda, et UNRWA töötajaskond koosneb seal peamiselt palestiinlastest ja 7. oktoobri aktsiooni eestvedajaks olnud islamistlik liikumine Hamas, mille kontrolli all Gaza maariba on olnud juba aastaid, on seal kõigi märkide järgi otsustades jätkuvalt populaarseim poliitiline jõud, ei pruugi sellised väited olla kaugel tõest.

Võib juhtuda, et tõele vastavad ka väited 12 UNRWA töötaja osalemise kohta 7. oktoobri veristes sündmustes. Loodetavasti toob uurimine selles osas kunagi selgust. Samas on aga tänaseks üsna selge, et UNRWA jääb püsima ja jätkab tööd, sest sellele lihtsalt puudub hea alternatiiv. Nende vigade eest, mida sellele sageli ette heidetakse (islamistide sisseimbumine, rahade väärkasutamine, korruptsioon jne.), ei ole tegelikult kaitstud ükski selles keskkonnas tegutsev humanitaarorganisatsioon. UNRWA puhul on vähemalt lootust, et selle reformimine võetakse nüüd tõsiselt käsile, ning ka Eesti võiks selles protsessis kaasa rääkida, kui sinna jätkuvalt panustaks.

Paljudes riikides käivad elavad arutelud

UNRWA rahastamise küsimus on tekitanud paljudes riikides elavaid poliitilisi arutelusid, kus veelahe jookseb sageli parempoolsete ja vasakpoolsete vahelt. Norra, Hispaania ja Portugali välisministrid on kõik sotsid. Iiri välisminister on liberaal-konservatiiv. Belgias vastutavad nende otsuste eest liberaalid ja rohelised. Samas on rahvuslik-konservatiivne Eduerakond nõudnud Norras UNRWA rahastamise peatamist ja abirahade suunamist Gazasse ainult Norra enda organisatsioonide kaudu.

Soomes on teatavasti võimul parempoolne valitsus, mis langetas otsuse UNRWA rahastamine peatada, kuid näiteks sotsiaaldemokraadid ning rohelised on seda kritiseerinud. Sotside parlamendisaadik Nasima Razmyar, kes on ise Afganistani päritolu ja töötanud pagulasorganisatsioonides, märkis, et Soome välispoliitiline juhtkond näib rääkivat Gaza osas üht, aga tegevat teist. “Need süüdistused on väga tõsised ja murettekitavad ning neis tuleb kiiresti ja erapooletult selgust saada,” märkis ta. “Samal ajal tuleb võtta arvesse, et see ei ole tavaline abiorganisatsioon ja ka asjaolud ei ole tavalised.”

“UNRWA on kõige olulisem ja kriitilise tähtsusega organisatsioon, mis pakub gazalastele elementaarseid teenuseid ja humanitaarabi, ja Gazas käib praegu sõda. Juba enne sõja algust püsisid paljud palestiinlased elus ainult ÜRO toetuse najal. Gaza infrastruktuur on juba kokku varisenud, tervishoiusüsteem on peaaegu hävitatud ja küsimus on tuhandete inimeste ellujäämises,” rõhutas Razmyar. “Näen siin ka laiemat ilmingut, mis kordub lääneriikide Lähis-Ida poliitikas: Gaza kohta langetatakse otsused väga kiiresti, Iisraeli kohta aeglasemalt, kaalutledes ja ettevaatlikult. On oht, et Gaza lastest tuleb põlvkond, kes vihkab Iisraeli ja lääneriike.”

Roheliste parlamendisaadik Inka Hopsu esitas UNRWA rahastamise peatanud väliskaubandus ja arengukoostöö ministrile Ville Taviole, kes kuulub erakonda Põlissoomlased, aga arupärimise selle kohta, mida Soome praegu konkreetselt teeb, et Gaza elanikke aidata. “Kui langetatakse otsuseid Soome toetuse kohta, tuleb teha vahet sellel, mida on teinud üksikisikud ja mida teeb UNRWA,” leidis Hopsu. “UNRWA on üks suurimaid ÜRO-agentuure ja sellel on enam kui 30000 töötajat. Praegusel hetkel väidetakse, et 12 selle töötajat on abistanud Hamasi. See otsus abi peatada on ebaproportsionaalne, arvestades eriti kriitilist vajadust humanitaarabi järele selles regioonis ja alternatiivide puudumist. UNRWA astus ise viivitamatult samme, et neid süüdistusi uurida. Humaniaarabi Gazasse peab jätkuma. Küsimus on tuhandete inimeste hingedes ja eludes.”

Rootsis on samuti võimul parempoolne valitsus, kuhu kuuluvad jõud, ka näiteks liberaalid, tervitasid otsust UNRWA rahastamine nüüd peatada. “Sellel võivad olla katastroofilised mõjud. Siin riskeeritakse kõige olulisema abiorganisatsiooni lõhkumisega ning seda olukorras, kus miljonid inimesed on nälgimisohus,” märkis seevastu sotside parlamendisaadik Morgan Johansson, endine siseminister. Rohelised aga nõudsid, et see otsus pöörataks tagasi, sest tegemist on sisuliselt Gaza elanike kollektiivse karistamisega.

“Need tsiviilisikute kannatused Gazas hakkavad defineerima meie põlvkonda. Just nii nagu me vaatame täna tagasi ajaloos toimunud sõdadele, rõhumisele ja genotsiididele ning küsime, kuidas see võis juhtuda, hakkavad tulevased põlvkonnad vaatama sellele, mis toimub praegu Gazas, ning küsivad kuidas meie, kes me praegu elame, saime lasta sellel juhtuda,” leidis Rootsi roheliste parlamendisaadik Janine Alm Ericson.

On lausa hämmastav, milline vaikus valitseb selles küsimuses Eestis. Asuksime sisuliselt justkui väljaspool Euroopa poliitilist ruumi, kuigi väliselt oleme sellega seotud väga tihedalt.

Andres Laiapea