Fotokollaaž: annameau.ee, kriis.ee, Õhtulehe juhtkirja ekraanikuva, Slava Ukraini MTÜ + borchee / Getty Images Signature + Canva.com

Taas on meie linnapilti ja helimaastikku ilmunud “Anname au!” kampaania. Miks on vaja sellisele kampaaniale kulutada miljoneid eurosid maksumaksja raha? Olen sellest nonsensist kirjutanud korduvalt ja mu seisukoht on endiselt sama: ma ei anna teile au ja seda mitmel põhjusel!

Märkus: nagu viis aastat tagasi artiklis “Avalik kiri “Anname Au” kampaania korraldajatele“, siis ka nüüd nimetan ma siin kontekstis sõduriteks kõiki sõjaväelasi: ajateenijaid, kaitseliitlasi, veterane, sõdureid, rahuvalvajaid, ülemaid ja alamaid sõjardeid jne.

Au on midagi sellist, mis teenitakse oma tegude, mitte reklaamkampaaniatega, mis meenutavad pigem leninliku pioneerilaagri propagandat. Olen piisavalt vana, et mäletada 1980-ndaid, mil lasteaedades, koolides ja tänavatel ilutsesid Lenini plakatid koos “Anname au!” lausetega. See lause võis olla veidi teistsugune, aga point oli täpselt sama: kummardugem süsteemile ja ülistagem sõjaväge, tanke ja muud sarnast.

Kas sõjaväelased ei saa piisavalt au, et neile tuleb au anda maksumaksja kulul propaganda-reklaamidega?

Nagu ütlesin, au saab välja teenida.

Mida on teinud sõjaväelased või sõjavägi või kaitseliit au teenimiseks viimastel aastatel?

Kui valitsus ja vasutatavad isikud surusid rahvale pähe koroonapettust, siis ei olnud meil sõjaväest ega kaitseliidust mitte mingit abi. Mõned suuremad poliitikud ja suuvoodrid isegi ähvardasid kutsuda sõjaväe tänavatele, kui inimesed ei kuula sõna ja lähevad rohkem kui kahestes gruppides värske õhu kätte liikuma.

Kas ma pean selle eest au andma?

Või kas ma peaksin selle eest au andma, et kui Saaremaa lõigati Eesti küljest ära keset koroonapettust, siis aitas sõjavägi seda “turvata”?

Või kas ma peaksin sõjaväge juba ette ära tänama lähitulevikku planeeritavate kliima lockdown’ide eest?

Kindlasti tuleb mainida ka sõjaväe juhti Martin Heremit, kes valetas koroonaprotestijate osas, et tegemist on riikliku julgeolekuga ja putinistidega. Hiljem survestas Herem oma sõduritega tegema põhiseadusega vastuolus olevaid inimkatseid.

Kas ma pean selle eest au andma?

Kas ma peaksin andma au sellistele sõduritele, kes reklaamivad tänase päevani vaktsiine?

Kui sõduritest rääkida, siis annaksin au ainult nendele üksikutele, kes keeldusid vaktsiinist ja läksid selle eest kohtusse ning hiljem ka võitsid.

Jah, teile ma annan au.

Aga mitte selle eest, et te olete sõjaväelased, vaid selle eest, et te julgesite seista enda tõe eest. Samamoodi austan ma kõiki teisi, kes julgevad seista enda tõe eest.

Kas ma pean andma au selleks, et õigustada Nursipalu küüditamise projekti?

Kogu Ukraina-Venemaa sõda on kokkumäng kõige kõrgemal tasemel, sest 9/11 on sisetöö.

Senikaua kuni üldsus vaikib 9/11 pettuse teemal, on kõik “Anname au” kampaaniad pehmelt öeldes piinlikud.

See tähendab, et me ei saa rääkida ka kodumaa kaitsmisest idanaabri eest, sest idanaaber mängib kokku läänega.

See idanaaber aitas oma rahvale pähe määrida koroonapettust, samamoodi nagu seda tegid kohalikud koroonaterroristid ja samamoodi, nagu seda tegi üllas lääs oma rahvaga.

Aga päriselt ka, mida on teinud Eesti sõjavägi selleks, et neile au anda?

Mida on nad teinud viimased 30 aastat?

Lisaks koroonapettuses osalemises tean mina ainult nende sõdurite osalemist 9/11 terrorirünnakute (sisetöö) pettuse ettekäändel alustatud “rahuvalveoperatsioonides”, kui lääs käis Lähis-Idas “demokraatiat” viimas.

Kas midagi on veel?

Mul puuduvad andmed, et sõjavägi oleks teinud midagi selle nimel, et lõpetada ära sõjad. Sõdadeks saab kindlasti nimetada koroonapettust, mis on inimkonna vastane sõda. Selle lõpetamiseks pole sõjavägi mitte midagi teinud.

Samuti pole sõjavägi teinud mitte midagi selle nimel, et paljastada 9/11 terrorirünnakute pettus, mille ettekääned alustati mitu sõda ning milles Wikipeedia andmetel hukkus ca 2 miljonit inimest.

Siit tekib omakorda küsimus: milleks on sõjaväge siis üldse vaja?

Minu hinnangul on sõjaväe ainus eesmärk kindlustada valitseva korra püsimajäämist. Nagu üks tark mees kunagi ütles: ainus, mis hoiab USA dollarit elus, on sõjavägi. See tähendab, et sõjaväge on vaja selleks, et kaitsta valitsejaid rahva enda eest.

Selleks ongi vaja teha igavesi hirmukampaaniaid erinevate nähtamatute vaenlastega. Olgu selleks Afganistani koopas elav habemega vanamees või surmav taud või Putin, kes koos läänega surub oma vahvale vaktsiinile õlga alla.

Seega, raha on riigil küll ja küll, kui juttu tuleb propagandakampaaniatest, olgu selleks “Anname au”, “koroonapettus”, “Slava Ukraini rahade kantimine” või “Päästame-planeedi-ja-hoolime nonsenss” või mis iganes muu jama.

Kas pole mitte irooniline, et sõjapidamisel ei räägi keegi CO2 jalajäljest, aga tavainimesed ei tohi peeru lasta ja puudega oma kodu kütta?

Ja mis värk on selle Slava Ukraini rahade kantimisega? Ilmselgelt on sellest “hirmsast olukorrast” korralikult rahasid kõrvale kanditud, aga prokaruuri hinnangul ei tasu seda isegi menetleda? Kas see on märk hoolimisest ja nõuab “au andmist”?

Ja kas te ei arva, et enne, kui te teete oma riiklikku “Anname au!” kampaaniat, tuleks teha riiklikku “Palume vabandust koroonameetmetega survestamise eest” kampaaniat?

Hando Tõnumaa