Avaldame blogis Paradiisimaitse ilmunud arvamusloo täiskujul.

Täna hommikul pühkisin oma nägu ja silmi käterätiga ning mingi osake läks silma. Proovisin veega ja sõrmega seda välja saada, aga ikka kriipis silma. Seega läksin hommikul Ida-Tallinna Keskhaiglasse silmaarstile.

Mul noorena oli kunagi nii, et mingi tükk läks silma ja pärast selgus, et oli juba väikse vao hõõrunud silma, kuna tegu oli pisikese metallitükikesega. Seega mõtlesin, et pigem minna kontrolli ja puru eemaldada.

Ootasin siis järjekorras mingi 1,5 tundi. Haigla oli juba hommikul vara täis ja uste juures ootasid inimesed järjekorda. Enamjaolt vanad ja keskealised inimesed. Tunne oli, nagu oleksin Londoni lennujaamas, mis on inimesi täis. Nii palju oli haigeid! Nägin ka palju arste, kahjuks enamus neist olid ülekaalulised, kohv näpus, mis oli kurb. Arst peaks olema ju teistele eeskujuks?

Lõpuks tuli ka minu kord. Kabinetis pandi mind luubi alla ja kaks arsti vaatasid mu silma kordamööda. Kõik kestis ainult mõned sekundid ja juba suunduti arvuti taha midagi kirjutama ja omavahel räägiti, et „kirjutan siis talle need tilgad välja ja paneme selle rohu“ – umbes nii. Mulle aga ei öeldud midagi, et mis mul silmas on ja kas võetakse välja või üldse mida teha. Siis lõpuks öeldi, et mul on silmas põletik ja tuleb võtta tilku, kuna silmas on ka mingi lupjunud osake. Et võta neid tilku kolm korda päevas ühe nädala jooksul. Pärast selgus, et need olid antibiootikumid, mida ma oleksin pidanud võtma. (Antibiootikume pole ma kunagi elus õnneks võtnud.) Mulle aga ei öeldud, et need on antibiootikumid. Üldse ei selgitatud, mis ravimiga on tegu, kas on kõrvalnähud jne. Nagu liinitöö.

Siis küsisin lõpuks, aga mis mu silmaga üldse juhtus? Sest midagi mulle muud ei räägitud ega selgitatud. Siis öeldi, et jah, mingi puru oli silmas, aga seda enam ei ole ning nüüd on silm ärritunud.

Arvata on, et mul on silmas ärritus ja põletik, kui ma hommikul oma silma punaseks hõõrusin ja arvata on, et mul on silmas mingi koht nüüd natukene kahjustatud, kuna seal oli mingi puru. Aga kas peab kohe selle peale antibiootikume võtma? Tulin tulema, vähemalt sain teada, et puru enam silmas ei ole. Tean, et kõik taastub nüüd iseenesest ja ei pea mingit keemiat kohe endale silma tilgutama.

Teine ebameeldiv kogemus oli mul detsembris-jaanuaris hambaarstiga. Eelmise aasta augustis tulin Austraaliast tagasi ja polnud paar aastat hambaarsti juures käinud ning mõtlesin kontrolli minna. Läksin Kaarli Hambapolikliinikusse. Selgus, et kõik hambad on terved ja heas korras.

Siis otsustasin, et panen breketid. Neli viimast tarkusehammast tõmmati välja novembris, sest mul on suured hambad ja tihedalt koos ning hammastel ei olnud suus ruumi. Ja kuna mul üks esihammas on surnud lapsepõlvetrauma tagajärjel, siis otsustasin ka seda kontrollima minna, et breketite panemisega sellele mingit kahju ei tee. See hammas mind ei häiri, lihtsalt natukene tumedamat värvi kui teised. Käisin seda kontrollimas ühe teise arsti juures samas kliinikus. See arst ütles mulle, et on vaja teha juureravi, et ei tuleks põletikku sisse. Siis küsisin ta käest, et mul on see hammas olnud selline juba pea 10 aastat, et miks peaks nüüd äkki põletik tulema? Ta ütles, et ikkagi peab tegema juureravi, et äkki muidu tuleb? Ja siis lasin ka kõik hambad veel kord kontrollida, kui juba seal olin. Ja ta ütles mulle, et viit hammast on vaja puurida

Mõtlesin, et mis värk on – paar-kolm kuud tagasi olid hambad ju terved, aga nüüd on augud. Hakkasin kartma, et võib-olla tõesti on tulnud augud…

Olin väga segaduses ja ei teadnud, mida teha. Olen hammaste kohta palju lugenud ja tean, et hambad on võimelised ise tervenema ja et pärast hamba puurimist ja täitmist hammas ei saa enam ise taastuda. Õnneks tulin selle peale, et oma eelneva arsti juurde aeg panna, kuna tema vaatas mu hambaid üle ja ütles, et terved. Et äkki tema oskab öelda, kuidas mul kolme kuu jooksul need augud tekkisid.

Läksingi oma esimese hambaarsti juurde, kes ütles, et hambad on tugevad ja terved, samuti igemed. Tehti ka röntgen ja arst ütles, et väga head hambad – juured on ka terved. Ainult see üks surnud hammas, aga samas ei ole seal põletikku ja mingit probleemi see ei tekita.

Arvata on, et peale seda visiiti ma olin õnnelik, aga samas ka kohutavalt pettunud arstides. Kujutad ette, kui palju on võib-olla neid inimesi, kes oleks lasknud oma hambaid puurida. See arst tahtiski mul sealsamas puurima hakata, õnneks ma keeldusin. Oleks mul tervetesse hammastesse augud teinud. Arstid saavad tihtipeale ka tulemuslikku palka. Mida rohkem teevad, seda rohkem raha saavad. Mida suuremad protseduurid, seda rohkem raha.

Nüüd märtsis sain breketid ja ka see arst vaatas röntgenid üle ja ütles, et mul on väga tugevad hambad ja „on näha, et ma pole nendega pidanud palju vaeva nägema“.

Nii et usaldage ennast eelkõige. Ärge võtke pimesi mingeid rohte või laske oma hambaid puurida, ilma et te põhjalikult uuriksite, et mis, kes, kas, kus. Me ise ja ainult ise vastutame oma tervise eest, ärge andke seda kellegi teise kätesse.

Nüüd märtsis käisin ka vereproovi andmas. Lihtsalt uudishimust. Ma võin ju kõigile rääkida, et toortoidust, taimetoidust saab kõik kätte, aga tahtsin näha, mida siis vereproovid ütlevad.

Esiteks tahan teile öelda seda, et selleks ajaks olin olnud täiesti taimsel-toorel toidul (v.a mesi) umbes 6 kuud. Taimetoidul 99% umbes 2 aastat. Ja samuti ei saa seda võrrelda tavatoitumisega ja tavatoidul oleva inimese vere ja vitamiini-mineraali vajadusega. Näiteks soola liigne tarbimine, kohv, alkohol, punane liha – kõik viivad kasulikke aineid kehast välja ja seega on meil vaja neid kordades rohkem, sest sellest imendub väga vähe. Taimetoitlased-toortoitlased, kes on puhtal toidul, omastavad oma toidust tihtipeale palju rohkem kui n-ö tavatoituja.

Lasin kontrollida B12, D-vitamiini, kaltsiumit ja rauda. Naljakas on see, et kui ma alguses läksin konsultatsioonile enne vereproovi, siis arst ütles mulle, et B12-t taimetoitlased ei saa. Et arvatavasti see test kohe näitab mulle, et mu veres seda ei ole. Samuti hirmutas igasuguste muude puudujääkidega.

B12 oli mul normis. Konsulteerisin nüüd juba ühe teise arstiga ja tema ütles, et B12 ongi tavaliselt neil rohkem, kes söövad palju toorest ja taimetoitu? Saa siis aru…Arst imestas ka selle üle, et kuidas mul D-vitamiini nii palju veres on. Et tavaliselt sellel ajal aastal on inimestel seda juba väga vähe veres.

Kaltsium oli korras. Ilusti skaala keskel.

Rauda ma käisin sügisel kontrollimas, lihtsalt sain ühe tuttava kaudu. Siis selgus, et rauda on vähe. Kusjuures mul ei olnud ühtegi sümptomit. Ma ei olnud näost kahvatu, ma ei olnud väsinud ega nõrk.

Nüüd, seekord vaatasin oma tulemusi ja hemoglobiin oli läinud kõrgemaks, aga suht piiri peal. Arst ütles, et on natuke vähe, aga samas midagi kartma ei pea, lihtsalt järgima, et söön rauarikkaid asju. Ise ma ei muretse absoluutselt selle pärast. Ma tean, et kõik see raud, mis mul veres on, on kõrge kvaliteediga ja ma omastan sealt palju rohkem kui varem. Huuled on roosad, keel on roosa, ei ole kahvatu, väsinud ega nõrk.

Mäletan aega tavatoidul, kui ma sõin liha, jõin kohvi, alkoholi. Ma olin pidevalt väsinud, stressis, kurnatud. Mul ei olnud energiat, et trenni teha. Siis ma aga ei käinud vereproovi andmas. Tihtipeale lähevad inimesed vereproovi tegema siis, kui hakkavad taime- või toortoitlaseks ja kui siis peaks avastatama mingi puudujääk, süüdistatakse selles kohe nende taimset dieeti. Samas ei mõelda üldse selle peale, et siin mängivad rolli eelnevad eluviisid. Näiteks antibiootikumid hävitavad meie organismis nii palju kasulikku ja võivad pärssida tulevikus teatud vitamiinide omastamist, näiteks B12 omastamist. Samuti, võib-olla oli teil enne olukord veres palju hullem (ma arvan, et mul oli kindlasti hullem enne) ja nüüd tasapisi läheb paremaks.

Seal on lihtsalt nii palju asju, mida kaaluda, enne kui teha kindel otsus, et taimetoit või toortoit = kehv veri või vitamiini-mineraali puudujääk.

Samamoodi, kui te sööte oma toitu kuumutatult, küpsetatult. Näiteks arvatakse, et liha sisaldab palju valku ja sellepärast peab seda sööma. Aga tegelikult suur osa valgust hävineb-muteerub kõrgel kuumusel küpsetamise tõttu. Seega pole liha hea valguallikas, liha on hea rasvaallikas. See, mis tänapäeval nimetatakse „valgurohkeks“ dieediks, on tihtipeale õigemini nimetatult rasvarohke dieet – näiteks Paleo dieet.

Samuti ei saa me loota, et me saaksime mingeid vitamiine-mineraale asendada purgi omadega. Selle kohta on Sille Poolal hästi kirjutatud, vitamiini-mineraalide kohta konspekti saate ka tema kodulehelt osta: paikesetoit.blogspot.com.

Mitte miski ei saa asendada terviklikku toitu loodusest sünteetilise vitamiinitabletiga. Paljud kasulikud ained, näiteks fütokemikaalid, on veel avastamata. Need on kõik selles täiuslikus, tervislikus toidus omavahel seotud ja neid osasid ei saa üksteisest eemaldada, siis nad ei toimi samamoodi. Nii et mõelge enne ka sügavalt sellele, kui hakkate mingit lisandit võtma. Samamoodi näiteks on absurdne, et B12 saame loomsest toidust, kui enamikku loomset me peame küpsetama, B-vitamiinid on aga väga kuumatundlikud vitamiinid. Samuti ka vitamiin C.

Nii et jällegi… Teie tervis on teie enda kätes, ärge arvake, et keegi on teist targem või mingi sünteetiline rohi, tablett, antibiootikumid või isegi hamba puurimine võivad teid aidata. Meie keha ja organism on väga tark, me ise oleme lollid tihtipeale ja ei usalda oma keha. Meie kehas toimub kõik mingi seaduspärasusega. Iga sümptom on millekski vajalik ja see on seal põhjusega. Seda ei pea vägisi eemaldama. See annab meile lihtsalt märku ja kui me seda oskaksime kuulata, siis me teaksime, mida teha või pigem – mida mitte teha.

Allikas: Paradiisimaitse

Foto: Realtmo