Foto: BillionPhotos / Freepik

Eestis puudub arutelu riikliku tervisepoliitika n-ö loovutamise üle WHO-le. Vaid vähesed riigikogulased teadvustavad, et mais 2022 kiitis WHO Peaassamblee heaks Rahvusvahelise Tervisekoodeksi (2005) artiklite 55, 59, 61, 62 ja 63 muudatused. Muudatused muutuvad lepingupooltele siduvaks, kui neile 18-kuulise tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata.

WHO rahvusvahelised terviseeeskirjad (Rahvusvahelised tervisemäärused, IHR, 2005) panevad liikmesriikidele rahvusvahelised õiguslikud kohustused seoses tervisehädaolukordadega. IHR on WHO põhikirja (1948) artiklite 21 ja 22 kohaselt kõigile osapooltele siduv määrus. IHRi eesmärk on haiguste rahvusvahelise leviku ennetamine, kontroll ja ohjamine, kasutades rahvatervise meetmeid, mis on proportsionaalsed ja piirduvad rahvatervise ohtudega, põhjustamata tarbetuid häireid rahvusvahelises liikluses ja kaubanduses.

2022. aasta mais kiitis WHO Peaassamblee heaks IHRi artiklite 55, 59, 61, 62 ja 63 muudatused. Kõnealused muudatused puudutavad tähtaegu, mille jooksul tuleb hiljem IHRile esitatud muudatustega nõustuda, tagasi lükata või teha reservatsioone. IHRi artiklit 59 muudeti selliselt, et tähtaega, mille jooksul lepinguosaline peab teatama WHO Peaassamblee heakskiidetud sanitaareeskirjade muudatuste tagasilükkamisest või sellega seotud reservatsioonist, lühenes 10 kuuni (varem 18 kuud). Ja IHRi muudatuste jõustumisaega lühendati 12 kuu võrra (varem 24 kuud). IHRi artiklid 55, 61, 62 ja 63 sisaldavad viiteid artiklis 59 sätestatud tähtaegadele. Seetõttu tuli artiklis 59 tehtud muudatuste põhjal teha ka nendes artiklites tehnilisi muudatusi.

2022. aasta mais kinnitatud muudatused jõustuvad 31. mail 2024. Riigid peavad otsustama, kas kiita esitatud muudatused heaks vastavalt oma siseriiklikele menetlustele vastavalt IHRi artikli 59 lõikele 1 18 kuu jooksul alates sellest, kui WHO peadirektor on teatanud, et WHO Peaassamblee on IHRis tehtud muudatused heaks kiitnud, st 1. detsembriks 2023.

Kõnealused muudatused on tehnilist laadi ega sisalda parlamendi pädevusse kuuluvaid määrusi. Seetõttu ei ole muudatuste tegemiseks vaja koostada valitsuse ettepanekut, vaid muudatuste heakskiitmise otsustab võib otsustada president, misjärel jõustuvad muudatused riiklikult valitsuse määrusega, et kiita heaks rahvusvaheliste terviseeeskirjade (2005) artiklites 55, 59, 61, 62 ja 63 tehtud muudatused.

Eestis ei ole olnud avalikku arutelu selle üle, mida tähendavad WHO IHR-i muudatused ja pandeemialepe ning mida tähendab praktikas riikliku tervishoiupoliitika allhange riigiülesele asutusele koos rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade muudatustega.

Ja see on ainult algus, tuleb veel palju invasiivsemaid muudatusi (mille üle otsustamine anti Siim Kallase juhtimisel üle Euroopasse) – tutvu nendega riigikogule, valitsusele ja õiguskantslerile saadetud pöördumises: Eesti arstid ja aktivistid valitsusele: WHO pandeemialepingust sõltub iga eestlase saatus!

Revo Jaansoo