“Erinevate uuringute ja analüüside kohaselt kaob lähema paarikümne aasta jooksul maailmas 40 protsenti töökohtadest. Lihtsamaid töid hakkavad tegema robotid. Selle uudise valguses tahaks küsida, mida hakatakse peale “üleliigsete inimestega“. Selles kontekstis võiks ka küsida, miks on vaja odavtööjõudu pagulaste näol, kui nad “kergematele“ töödele niikuinii ei saa, kuna neid töökohustusi täidavad tulevikus robotid. Üleliigseteks inimesteks tööturul ei muutu siis ju ainult Euroopasse rändavad pagulased, vaid ka kohalikud põliselanikud,” arutleb Hermo Kuusk.

Sellised tehnoloogilised arengud tekitavad ühiskonnas veelgi suuremat kihistumist, maailma rikkused koonduvad veel enam väikese osa rikaste kätte kui praegu. Mida siis peale hakata nende inimestega? Üks võimalus oleks kehtestada Euroopa Liidus (kui siis veel on Euroopa Liitu) viietunnine tööpäev ja kahekümne viie tunnine töönädal. Teiseks oleks siis vaja kehtestada ka kodanikupalk. Kolmandaks peaksid robotid olema ühistulise majanduse osaks, kus tootmisvahendite (robotite) omanikeks oleks rahvas. Rahvas saaks ja jagaks omavahel ära robotite loodud kasumi.

Kui robotid asendavad inimtööjõu, siis millega inimesed tegelema hakkavad? Arvan, et rutiinse inimtöö asendamine robottööjõuga on igati humanistlik lahendus, kuid ainult tingimusel, et robotite tõttu tööta jäänud inimes(t)ele pakutakse paremat alternatiivi. Ühiskonna arengu seisukohalt oleks mõistlik viia sisse erinevaid tasustamise süsteeme lisaks üldisele kodanikupalgale. Pakun, et sellisteks võiks olla õppimine ja enesetäiendamine, tasustamine väiksema ökoloogilise jalajälje tekitamise eest jms.

Kuidas see pealtnäha utoopiline süsteem peaks välja nägema? Õppimine ja enesearendamine oleks alternatiiv logelemisele jmt pahedele. Motivatsioon oleks tasustamine õppimise ja enesetäiendamise eest. Näiteks kui inimene läheb mingile kursusele, siis saaks ta selle eest raha vastavalt sooritatud valdkonna raskusastmele. Keerulisemad sooritused on kõrgemalt tasustatud. Õppimise eest ei pea ise maksma.

Teiseks tasustamise meetodiks on väiksema ökoloogilise jalajälje poliitika. Inimesed koguvad leibkonnas punkte, mille saavad hiljem vahetada ökoloogiliste toodete või teenuste vastu. Mida väiksem on sinu keskmine ökoloogiline jalajälg, seda rohkem punkte saad. Kolmandaks, ühiskonnas on tehtud kõik selleks, et inimesed saaksid arendada oma loovust ise midagi luues ja leiutades. Ka selline tegevus on tasustatud. Kolmandaks on ühiskonna rõhuasetus pandud riiklikult perekonnale ja laste kasvatamisele.

Kuna inimestel jääb palju vaba aega, siis on loodud kõik võimalused ja motivaatorid selleks, et inimesed saaksid kasutada seda aega eneseharimiseks, perega koosolemiseks, lähedastega suhtlemiseks, läbimõeldud tarbimiskäitumiseks ja kodanikuühiskonda panustamiseks. Selline ühiskond on vabade kodanike ühiskond, mis arvestab inimeste individuaalseid võimeid ja on harmoonias looduskeskkonnaga.

Hermo Kuusk, Roheliste erakonna liige

Foto: occupycorporatism.com

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.