Kes otsustab, et Pritson ei sobi õpetajaks? Delfi? 

Delfi tänane teine artikkel, mis viitab sellele, et Pritson ei sobi õpetajaks, sest tal on ametlikust versioonist erinev arvamus vaktsineerimisest, on aga veelgi kõhedakstegevam, sest siinkohal kangastub “seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline” nõukaaeg, kus pedagoogid tohtisid ajada ainult riigiusuga ühte jalga käivat juttu ja vähegi poliitilistel teemadel valjult mõtlemine tuli kas koju või ridade vahele jätta.

Delfi entusiastlik ajakirjanik-tõekuulutaja viskas õhku küsimuse, kes ometi julges Pritsoni põhikooli inimeseõpetuse õpetajaks võtta. Kiili abivallavanem Karin Sillmann ütles, et Kiili gümnaasiumi personalitöö ja -juhtimine on direktori pädevuses, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Jelena Zemskova kinnitas samuti, et seaduse kohaselt hindab õpetaja töölevõtmisel tema vastavust nõuetele ja võimekust sellel ametikohal töötada tööandja ehk koolijuht.

Õpetajat ametisse võttes kontrollitakse peale professionaalsete nõuete ka karistusregistrist, et inimese taust on puhas. Teisi piiranguid koolis õpetajana töötamisele seadusega kehtestatud ei ole! Kas Delfi arvab teisiti?

Pakosta: Inimeseõpetuse tunnis tuleb rääkida, et vaktsineerimine on õige ja hea!

Haridusministeeriumi esindaja sõnas ka, et õpetajalt oodatakse teaduspõhisust. Siin tekibki muidugi küsimus, milline teadus on siis õige ja milline vale.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta aga ütles selles samas Delfi artiklis, et “Carmen Pritsoni tüüpi õpetaja” võib ametis olla siis, kui ta tunnis jälgib riiklikku õppekava ja räägib nii vaktsiinide tähtsusest kui ka muust, mis selles vanuses lastele ette nähtud: “Õpetajal on õigus vaadetele, mis erinevad riiklikust õppekavast, kuid tundi neid ei tohi tuua.”

“Koolis peab inimeseõpetuse õpetaja tunnis rääkima, kuidas vaktsineerimine on hea ja saame sellega lahti halbadest nakkushaigustest. Tervishoiuküsimustes tuleb jääda tõendus- ja teaduspõhiseks,” kõneles Pakosta.

Kui eraelus kooli riiklikust õppekavast erinevate vaadetega inimene just vaadete tõttu tööle ei võeta, võib Pakosta sõnutsi olla tegemist diskrimineerimisega. “Küll aga võtab kool sellise inimese palkamisel endale teadlikult lisakohustuse kontrollida, et koolitundides lähtutakse õppekavast ja tõenduspõhisusest,” lisas Pakosta.

Volinik avaldas ka arvamust, et ehk ongi Eesti ühiskond küps aruteluks, kas õpetaja arvamusvabadus võiks seadusega olla eraelus pisut piiratud, et suusad õpetatavaga väga risti ei läheks.

No see on küll juba üsna huvitav mõte!

Telegram soovib Kiili koolile ja Carmen Pritsonile jõudu iseendaks jäämisel ning ilusat suvepuhkust, Kallasele ja valitsusele aga pikki põnevaid arutelusid, kuidas Eesti rahvast kõige efektiivsemalt sikkudeks ja lammasteks jagada.