Foto: J. Nenycz / panoramio.com

Avaldame terava arvamusartikli, mille meile saatis ettevõtja ja EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni) liige Toomas Laanpere. Telegrami jälgijad on tema sulest varem saanud lugeda mõtisklust “Ettevõtja tähelepanekud Eesti Vabariigi peaministri töövisiidilt Münchenisse”.

Meil on välja kujunenud Valitsejate Eesti, kes realiseerib võimu ja maksuraha kaudu esmajärjekorras enda ja oma sõpruskonna majanduslikke unistusi. See Eesti on lõputult uhke parlamentaarse demokraatia võidukäigu üle, mille üks silmapaistvam kuulutaja ning DASA (demokraatia arendamise sihtasutus – toim.) eest võideldes vaprust üles näidanud isikuid on R. Maruste isiklikult. Sellise tänuväärse süsteemi iga hinna eest säilitamise nimel ei lahku keegi postilt vabatahtlikult, raskelt kättevõidetud koht on seda ohvrit igati väärt. Vahel tuleb kõne alla siiski väike vangerdamine, kui mõnel maa jalge all lausa põlema läheb. Aga kodu- ja koalitsiooniparteid annavad tuge, mõnikord kulub isegi opositsiooni kaasatundev manitsus marjaks ära. ERR-is on omad poisid, maailmas on palju põnevat, mille oskuslik näitamine kodu-Eestile tülikaks kippuva skandaali kiiresti isepuhastuvaks võlub.

Valitsejate hulka kuuluvad paremad tegijad kannatavad reeglina juba kuldses keskeas valikulise mälupeetuse all ja saavad pensionile minnes ligi 10-kordset “väikese Eesti“ keskmist pensioni. Hea näide on kohtunik Rask, portsjon Eestile eriti kalliks maksma läinud pankureid jpt. Oh, olid ikka ajad, taevalikud tariifid meelitasid loengutega miljoneid R-kassasse, meenutavad asjaosalised omade ringis – juhul kui nostalgitsemine mõnikord igapäevamuredest võitu saab…

Täna peidavad nad oma üüratud toimetamise kulud Suurde Ühiskatlasse, mille nimeks on Avalik Sektor ja mis on tegelikult üks hoomamatum ja salapärasem maksuraha põletamise koht üldse. Turvaline on oma pillav elustiil segada ühte patta kokku politseinike, õpetajate, päästjate, tohtrite ja teistegi säästupalga eest töörügajatega. Kuna Avaliku Sektori alumisel otsal on tõesti peenike peos, tõstetaksegi palka 10%. Õiglus võidutseb: viletsusest päästetav saab 60 ja päästja ülemisest otsast 600 eurot: “keskmiselt“ tõusis kõigil palk 320 eurot!

Siis on meil ettevõtjate (ettevõtluse) Eesti, kes J. Ligi pidevat halvustavat suhtumist kannatlikult taludes kõike seda üleval peab pidama, sealhulgas ka ennast ja oma töötajaid. Viimasel emadepäeval Eesti mehi hoolimatuse pärast nuhelnud Eesti Vabariigi president võiks lõpuks oma abikaasale ise riided selga osta. Temakese kantud garderoobi imetlemise võimalus kunagi valmivas Eesti Rahva Muuseumis (tundub keisrinna Katariina moodi) ei kata ega täida küll ühegi puudusesolija kõhtu.

Aeg on muuta riigivalitsemine Kvaliteetse Teenindamise Osutamiseks Riigi Elanikele.

Esiteks tuleb langetada riigikogust ja presidendist alates palgad mediaani ja kahe mediaani vahele.

Teiseks tuleb kaotada kõik lugematud soodustused (sh eripensionid), v.a need, mis tädi Maalil ja onu Jaanil siianigi olnud – nagu tasuta arstiabi, tasuta kõrgharidus, Tallinnas tasuta transport jpm. See tähendaks praegu maksuraha eest neoaadli põlve (P. Koppeli määratlus) nautiva seltskonna vabatahtlikku ja vägivallatut minekut (töö)turule. Ning tähistaks Eesti konkurentsivõime võidukäigu algust EL-is. Rakendada näiteks alates 01.01.2015.

Ilmselt oleksime tunnistajateks nüüdisajaloo suurimale rahumeelsele valitsejate rändele uute toitumispaikade leidmiseks. Eestisse jäänud parteiveteranid ja muidu vähem lennuvõimelised koovad tagatubades sokke, joovad teed, kõlab kandlemäng, väljamaalt saadetakse pakke… Seda ja veel rohkematki pidevalt tõusva mediaanpensioni eest!

Ettepaneku kiireks rakendamiseks on vähemalt kaks head põhjust.

Esiteks ei huvita ülalmainitud kohad enam maailmavaateta parteide luksusliku laiskelu jahtijaid, nende asemel pääseksid sinna Eesti riigist lugupidavad ning oma ülesannetest selle riigi teenimisel arusaavamad inimesed.

Teiseks: eelarvest nelja kartelli partei nuumamise lõpetamisest ja kohmaka ülespaisutatud valitsemisaparaadi kadumisest vabanev maksuraha lubaks oluliselt leevendada erinevatel põhjustel endaga kehvasti toimetulejate igapäevast elu, sealhulgas ligikaudu 50 000-l viletsuses elaval lapsel. Ettevõtlus pääseks pidevat maksutõusu õigustava, Rollo postiljoni fännist rahandusministri painajast ja Riigi Teenindajate töötasu tõuseb, langeb ja muutub samas väärtuspiirkonnas, kus elab põhiosa meie rahvast. See on õiglane ja reaalselt innustav ning parandab kogu riigi ühiskondlikku kliimat, mille tervenemist oleme oodanud ülekohtuselt kaua! Iga suurema valdkonna tööd hinnatakse elanikkonna rahulolu järgi, meil on e-Eesti, mis võiks olla aluseks ka teenitud kvartalipreemia saamisele.

Tänane olukord, kus riigikogulased koos muu valitseva ladvikuga kuuluvad automaatselt Eesti kõige kõrgemini tasustatud 2% elanike hulka, on sügavalt ebaõiglane, solvates rohkem kui kahte kolmandikku eestimaalasi, kes kunagi ei hakkagi saama nn keskmist palka! Sellise ebaõigluse pidurdav toime majandusele ja elu kvaliteedile ning miks mitte ka kogu Eesti konkurentsivõimele on määratu! Lõpetan Marko Sverdliku mõttega Pärnu juhtimiskonverentsilt: aeg on küps riigi valitsemisele restardi tegemiseks!

Oli hea unistada.

Toomas Laanpere

Foto: J. Nenycz / panoramio.com