Kahju, aga eestlased on lihtsalt lambad! Loomulikult mitte kõik, aga ebameeldivalt silmapaistev osa meist. Suur Prediktor (predictor – ennustaja, prognoosija – toim.) kavandab oma saatanlikku plaani ja meie, inimesed, viime seda plaani entusiastlikult ellu. Teeme seda hüüdlausetega, et keerame lollile valitsusele käru ning “Sõidutame maksud Lätti!“

(Nüüd vaatavad “kaine mõistusega” inimesed seda illustreerivat pilti ning edasist teksti ja mõtlevad, et kirjatüki autor on ennast odavast viinast või mingitest “seemnetest“ segi kamminud ja paneb luulusid. Tegelikult olgu kuidas on, aga kasvõi kaaluge võimalust, et asjadel, mida ma kirjeldama hakkan, võib tõsi taga olla!)

Ma veedan perega suved Pärnumaal Kablis, mingi tühine 25 km Läti piirist.
Ma olen inimestelt, kes minu suveplaanidest kuulevad, tüdimuseni kuulnud ütlemist ja küsimust, et küll mõnel on nii hea lähedal odava viinaja õlle järel käia, kas ikka käin ja kui tihti, kas toon ikka suuremaid koguseid?!

No, ei käi! Mul pole aimugi, palju maksab Lätis eesti viin või õlu. Samuti pole mul aimugi, palju see sodi Eestis maksab! Ma lihtsalt ei joo ega jooda kedagi!

Me oleme aastaid kahjurõõmsalt irvitanud “lollide põtrade“ üle, kuidas nad tormavad Eestisse odava rüüpe järele ja pärast roomates Helsingi sadamatesse maabuvad, kaasas kärud ja kohvrid, mille sisuks pole ei sokid ega trussikud vaid sulaselge kärakas ning muu meelemürk. Nüüd oleme ise samasugused ja kirume lolli “ossi“ ja muid totakaid tegelinskeid, kes aktsiisipoliitikaga ämbrisse põrutasid. Koos nonde samade “põtradega“ tatsame ummisjalu Läti piiripoodidesse ja meie silmad säravad ekstaatilises läikes sealsete alkopoodide hinnasilte sihtides. Seal poodides tormlevad inimesed absoluutselt igasugustest ühiskonna kihtidest.

Kas me tõesti aru ei saa, et asi pole selles, kuhu kuradisse see “aktsiis sõidab” vaid selles, et kellelegi on vajalik. et me, loomad, jooksime ja pidevalt täis või pohmas oleksime ning oma tervise ja mõistuse tuksi keeraksime.

See kõik, mis tegelikkuses toimub, on osa palju suuremast plaanist. See plaan on triviaalselt lihtne: tuleb garanteerida, et inimestest kui tegelikest LOOJATEST viimased JOBUDIKUD teha, et inimmassid lamedateks tohmaniteks muuta. Haigeid ja kööbakaid inimloomi on lihtsam ohjata ja enne kui nad tülikaks muutuvad, kärvavad nad lihtsalt maha.

Seda plaani on ellu viidud meie, valgete inimeste (ma ei pea siin silmas rassilist kuuluvust selle tavamõistes vaid helguse mõttes), aladel juba üle 300 aasta. (Võib-olla kauemgi, aga 300 aastat on ajaloolises perspektiivis selgelt jälgitav).

Peale seda, kui see kuradi “kultuurne Euroopa” vahetas välja Peeter I ja asendas ta oma ärajoodud ajudega Euroopa mereröövliga (see hakkab saama juba üldtuntud ajalooliseks faktiks, et Peeter I ja Peeter Suur olid kaks eraldi isiksust, kelledest teine polnud üldse slaavi päritolu), hakati meie aladel elavaid helgeid inimesi sisuliselt vägisi jootma. Esimesed avalikud joomaasutused avati just Peeter Suure korraldusel. Romanovite tulekuni joodi slaavi aladel pidulikel juhtudel vaid kalja ja mõdu, mille alkoholisisaldus oli maksimaalselt 2%, et meel oleks lahedam ja kõht soe. Lahjat veini pruugiti vaid arstirohuks. Kui te pole kuulnud, siis teadke, et need, keda täna nimetatakse venelasteks ja baltlased olid 1917. aasta sionistide juhitud riigipöördeni kõige karskemad inimesed aladel, mida täna kutsutakse Euraasiaks. Mingi tühise 100 aastaga on meie ajud pehmeks joodetud ja n-ö genofond mättasse tambitud, meie teadvus tuksi väänatud. Veel 1914. aastal oli Vene Tsaaririigis avalikus kohas joobes olek karistatav vangistusega. Nüüd oleme suures Euroopa kultuuriruumis olukorras, kus mingid jobud nimetavad kõrgele tõstetud topise mudajoobe tunnuseid ishiaseks ja väike kärakas ning õhtune õllesumin on pea normiks kujunenud. On täiesti aktsepteeritav, et igal võimalikul riiklikul juhtumil kõlavad kokku šampuseklaasid ja juuakse täiesti lõdva randmega sillerdavat alkoholi keskpäevaste uudiste kaadrites, mida vaatavad ka lapsed.

Enamus inimesi ei saa aru, et see Eesti ja Läti praegune aktsiisimäng on vaid odav reklaamitrikk, et ajada eestlasi (ja ka meist ilmselt jõukamaid soomlasi) Lätti “odava” mürgi järele. Psühholoogiliselt tunneme ennast kui kõrvust tõstetud, et nüüd saame “põtradega“ samast letist sama paska karpide ja kastide kaupa kokku kahmida. Selle suure ja meediakäralise aktsiooni tegelikele organiseerijatele on täielikult pohlad igasugused on ja kuhu jooksevad ning rallivad mingid alkoholi aktsiisid – peaasi, et inimloomad jooksid ja täisolekust välja ei tuleks – muidu hakkab neil äkki mõistused tööle, tunnetus funktsioneerima ja inimloomakari märkab seda tegelikku karvast kätt ja hukutavat plaani!

Kellele see jämm oluline on? Kes plaanib? Kas Eesti Valitsuse käpikud? Või putinlased? Või Brüsseli kapsas? Või on selle taga mingi vabamüürluseks nimetatud kamp, maailmaeliit? Kes see on, kes seda plaani haub ja kogu tolle karusselli käima on lükanud.

Ei mina, ega ilmselt ka mitte keegi minu laiast ja värvikast tutvusringist ei oska seda planeerijat näpuga näidata, aga kõik näib nii kuradi plaanipäraste arengute viitavat ja sellele, et tegemist pole juhuslikkusega. Samamoodi nagu pole juhuslikkust viimase pooleteise sajandi suurtes ja väikestes, lokaalsetes ja globaalsetes sõdades, tumedate rahvaste (jällegi ei pea ma silmas rassilist kuuluvust vaid räägin tumedatest jõududest) migratsioonitungis valgetele põlisaladele, terrorismikampaaniates ja olematutes ning hirmukülvavates “koolitulistamistes“, on kõik kuidagi kahtlaselt plaanipärane ja süstemaatiline.

Alternatiivse maailmatunnetusega ja teadmistega inimesed, kes mõistavad ning näevad suuremat pilti, on hakanud seda planeerijat ja sigaduste korraldajat kutsuma ühise nimetajaga Suur Prediktor. See Suur Prediktor on pidevalt laiendanud oma valitsemis- ja vallutusalasid. See hävitus ja vallutusala kese viitab millegipärast Ameerika mandrile ja Briti saarele. Lihtsalt vaadake, kus asuvad niinimetatud jõukeskused finantsalal, sõjalises mõttes, kelle haridussüsteem kipub kõikjal domineerima jne, jne – otsige suures pildis keskpunkti, kust lähtuvad “suured asjad“ (suured mitte heas mõttes). Seal keskmes on Suure Prediktori süda.

Ühe näitena alkoholiteemadel ameerika põlisrahvaste saatus. Ükskõik kuipalju sisserännanud ka kohalikke ei kottinud, ei saadud põlisrahvast lõplikult võitu muudmoodi kui nad aeti minema oma põliskodudest ja joodeti täis. Nüüd tõusevad raevukad hääled ja hüüavad, et venelased jootsid tšuktsid kah täis! Väike parandus: jootjad ei olnud venelased vaid sionistide poolt finantseeritud ja mahitatud punt, keda me tunneme kommunistidena, olid need siberi põlisrahvaste jootjad.

Ei oska kohe muud öelda, et saage, kurat, kaineks ja vaadake ometi suurt pilti ja perspektiivi! Kõik on oluliselt suurem ja laiem!

Mis huvitab Suurt Prediktorit? Kas raha? Ei! Kogu maailma raha kuulub läbi võlavõrgustike niigi temale. Teda huvitab võim – võim kõige ja kõigi üle, kontroll kõige ja kõigi üle, globaalne valitsemine. Suure Prediktori ainus mure on see, kuidas jääda nähtamatuks. Selleks organiseerib ta pettemanöövreid, millega suunata potentsiaalsete nägijate tähelepanu millelegi, mis inimesi köidab: isiklikud mured ja vaevad, sõjaoht, globaalsed ohud, sõjategevused ja sellega seotu (ja kui need polegi reaalsed ohud, siis teeb ta nii, et globaalne näiks – selleks on globaalne meediavõrgustik). Ja kui on vaja, siis enese varjamiseks joodetakse rahvad lihtsalt täis ja uduseks.

Neil päevil käis mu naine Lätis ikkagi ära. Ta tahtis näha, milline sealne pilt tegelikult välja näeb. Ta tõi sealt läti leiba, läti komme ja läti sulatatud juustu, sest see on omamoodi nostalgiline mälestust minu ja mu naise lapsepõlveajast, osake lapsepõlve mälestusest, kui käidi perereisidel Lätimaale. Oleks ilm olnud jahedam, oleks ta toonud ka “saldejumssi“. Ja mis ta nägi? Ta nägi ekstaatiliselt õhetavaid eestlasi, kes arvavad, et nad keeravad mingile mõttetule “Eesti Valitsusele” käru mingite mõttetute aktsiiside Lätti viimisega, aga samas veavad armutul kogusel autodesse ja mikrobussidesse kastide kaupa kõike mis põleb ja lipsu taha kallamiseks kõlbab. Ainus, mis “lohutas“, oli see, et “põtrade“ bussid olid suuremad… Aga pole probleemi, küll Suur Prediktor annab meile vinget pangalaenu kusagilt Fõderaal Reserviga ühendatud serverist ja laseb meil selle pisikese logistilise probleemi kah ära lahendada…

Suur Prediktor vaatab praegu mu naist, mind ja mu mõttekaaslasi ja kiristab hambaid, et mingid eesti sepad polegi veel liimile läinud…, aga samas sügab see Suur Prediktor oma rasvast kõhtu ja muheleb, et näe, nii lihtsa nipiga sai lambakarja tillitada ja jobud eestlased lakuvad topelt ja küllap saabub aeg, mil järjekordne valge rahvas on ennast oma enese käega vastu taevast lasnud või hoopis mutta lakkunud.

Mida siis Suure Prediktori vastu teha? Ärge laske tal enda hinge kätte saada ega hävitada. Otsige ta üles ja saage tema olemasolust ja tegudest teadlikuks. Saage endale selgeks tema tegelik jõuetus – miks ta muidu laseb meil endil musta tööd ära teha ja ennast ise hävitada…?

Ma lugesin hiljuti taas üht oma lemmikraamatutest: Andrus Kivirähu “Rehepappi“. Mulle meeldis üks episood, kus Õuna-Eedi nimega mees tegi kratti ja tahtis vanatühja käest hinge saada. Vanakuri andiski Eedi kratile hinge ja kui põrguline küsis hinge eest Eedilt kolme tilka verd ehk hinge, siis Eedi vihastas ning karjus: “Mine persse, raisk“ ja tormas vanakuradile rusikatega kallale. Eedi sai krati, säilitas hinge ja vanatühi pages põrgupõhja peitu. Mida ma selle kirjeldusega öelda tahtsin, jääb teie välja nuputada (juhul kui nupp veel nokib).

Noh, oleme siis saanud eurooplasteks ja nii ongi?! Kas jätkame?!

Arvo Soomets

Pilt: kollaaž

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6