Arvo Soomets avaldas mõni aeg tagasi enda Facebooki lehel mõtiskluse, mis meie arvates võiks ka laiemale lugejaskonnale huvi pakkuda. Sissejuhatuseks lisame veel, et kirjutise autor on diplomeeritud veterinaarmeedik, kes tänu hariduslikule taustale mõistab organismi toimemehhanisme.

Lugupeetud arstid!

Kas te ikka ise kah enestele aru annate, millega te tegelete?

Kohtusin täna mehega, kes usaldusest teie vastu oli lasknud ennast täis puukida sihukest medikamentoosset kokteili, et ma siiralt imestasin, kuidas ta veel elus püsis.

Esiteks olid tal südamerohud, mis pidada südant rütmis hoidma. Ok, sellest sain ma veel aru.

Siis nosis ta vere vedeldajaid koos diureetikumidega. Diureetikumid on teatavasti vahendid, mis peaks liigse vedeliku kehast eemaldama. Kas teile, kallid tohtrid, ülikoolis üldse midagi õpetati või panite füsioloogia loengutest lihtsalt pausi ning rüüpasite Toomemäel õlut või olite farmakoloogialaborist mõned narkootilise toimega preparaadid pängu pannud ja trippisite ühikakoikus?! Kas teile ikka jõuab pärale, et vere teeb vedelamaks vesi ja vedelikku kehast eemaldavad preparaadid kuivatavad organismi ja teevad vere paksuks kui tökati.

Järgmisena kuulus mehe tabletiarsenali vererõhku alandav ravim, mis idee järgi peaks olema veresoonte dilataator ehk laiendaja ehk preparaat, mis alandab veresoonte toonust ja peaks nagu laskma verel vähesema surve all ringi käia. Kallid tohtrid, teid peaks saatma traktoristide koolitusele, et te hakkaks midagigi mõikama hüdraulikast. Kui organismist on vedelik eemaldatud ja vere viskoossus on suurenenud ehk “õlist” on saanud “tökat”, siis selle läbipressimiseks voolikutest (veresoontest) peab pump (süda) tegema topelt tööd ja vererõhk on kõrge. Kui te laiendate voolikuid (veresooni), siis tökatpaksu vere edasiliigutamiseks teeb süda topelt tööd ja hoiab vererõhu endiselt kõrge, sest kuidagi peab ju süda suutma verd pumbata ka endast kaugel asuvatesse organitesse ja kehaosadesse, näiteks kätesse ja jalgadesse. Kuna keha kaugemates osades on verevarustus häiritud ja sinna on sadestunud suht palju jääkaineid ja soolasid, siis need hoiavad seal vedelikke puhta osmoosi tõttu paigal. Veri, mis on vedelike väljaajamisest paks kui tökat, ei jõua keha distaalsetesse osadesse ja ei saa sealt jääke välja tuua. Süda teeb kõik, et jäsemeid paistetusest päästa ja paneb vunki juurde ning vererõhk kasvab. Teie topite inimesele veresoonte lõõgastajaid sisse, veresoonte ristlõikepindala suureneb ja ühe ühiku vere edasiliigutamiseks peab süda veelgi rohkem rabelema ja tulemuseks on südame kurnatus ja veelgi kõrgem vererõhk…. jne, kuni inimese mootor ei pea vastu ja ütleb üles. Kas kõlab loogiliselt?

Selle tapva kokteili asemel ei tule teil pähegi mõtet, et küsida inimeselt, et kui palju ta tarbib päevas puhast joogivett, et soovitada patsiendile lihtsalt juua VETT. Mitte teed, mahla, süüa prae asemel suppi vaid lihtsalt juua VETT. (minu tänane tuttav ei joonud põhimõtteliselt üldse vett, sest ta arvas, et olles olnud suur kohvisõber ja saanud sellest omad hädad, jättis ta arsti soovitusel kohvitamise ja asendas selle igasugu teedega). Kas te, arstid, saate aru või olete vähemalt võimelised aru saama, et inimene koosneb meeletust kogusest veest ja sellel on olemas kindlad põhjused ja üks neist on see, et vesi on lahusti, aga tee on juba suht kõrge küllastuvusastmega lahus ega suuda asendada puhast H2O-d.

Siis kuulusid mehe manustatavasse tabletiarsenali valuvaigistid, sest verevarustuse totaalse sassikeeramise tulemuseks olid öösiti valudest tulenevad unehäired. Võimas! Keerame esiteks tervise tuksi ja siis võtame kehalt võime häiresignaale edastada – ainukesi keha eneseregulatsiooni vahendeid, mis annaks märku, et midagi on korrast ära ja midagi tuleb korda teha.

Kuna tabletilaadung oli mehe seedimise ja liikumisvõime minimaliseerinud, siis olid arsti soovitusel kokteilis ka lahtistajad, mis omakorda väljutavad kehast vedelikke…

Aga ka see pole veel kõik (nagu öeldakse telepoe reklaamis)!
Ja nüüd tuleb see, kallid arstid, mida ma nimetan legaliseeritud kuritööks, mille sooritamiseks on teie ajud nii läbi pestud, et te peate seda suurimaks heateoks, mille peale suudate tulla – psühhotroopsed ravimid! Kuna kogu jama on mehe närvid krussi keeranud ning ta tunnistas arstile, et vahel tuleb must masendus peale, siis särasilmne arst kirjutas talle Xanaxi välja… Kui tutvuda Xanaxi sisulise poolega, siis on ju tegu pesuehtsa narkootikumiga.

Mees on alles 55-aastane ja viimased 10 aastat sellest on ta olnud otsekui ravimitööstuse katsepolügon ja selle polügoni narkodiiler kannab valget ja säravat kitlit, moekaid ja tarka väljanägemist rõhutavaid prille ning litsenseeritud arsti tiitlit! Selle mehe “diileriks” pole üks arst, kelle kohta võiks öelda, et “juhtub ka parimates peredes” vaid terve rida n-ö erialaspetsialiste perearstist ülikooli professoriteni.
Talle oli jäetud mulje, et ta saab enamuse oma “rohtudest” “ülimalt soodsalt”, sest enamus nendest medikamentidest on nn soodusravimite nimekirjas. Mõne asja eest pidi ta maksma apteegis vaid 10% hinnast. Aga tal polnud aimugi, et ravimitööstus saab nii ehk naa kätte 100% oma nõutud hinnast ja seda palju kiiremini ja lihtsamini kui tavalises turusituatsioonis – otse haigekassast ehk maksumaksjate taskust.
Ja kõige kurioossem (samas täiesti tavapärane) on see, et asi sai alguse 10 aastat tagasi tundest, et kõrvades oleks nagu kergelt punnitamise tunne olnud… Tänaseks on mees 100% töövõimetu.

Ma tean, et arstide seas on endiselt südametunnistust omavaid ja toredaid inimesi, kes on endiselt säilitanud iseseisva mõtlemisvõime, siis ma ei saa aru sellest, kuidas te seda meditsiinilis-tööstus-kompleksi veel endiselt talute ja häält ei tõsta?

Meil ei ole puudust arstidest, neid on meil piisavalt, aga meil on liiga palju haigeid ja selle on otseselt põhjustanud meditsiinitööstus. Nii nagu sõjatööstus põhjustab sõdu, et müüa relvi, mis annab sõdadele vaid hoogu juurde, niisamuti teeb meditsiinitööstus kõik, et oleks rohkem haigusi, et müüa rohkem ravimeid, mis põhjustavad veelgi rohkem haigusi jne.

Kallid arstid, võtke nädalat paar palgata puhkust, analüüsige oma tööd ja tulemusi, mõelge selle üle, mitu inimest te olete oma rutiinse ja ravimifirmade poolt “õpetatud” tegevusega terveks teinud – täiesti terveks. Kasutage oma loogilist mõtlemist ja jõudke järeldusele, et aeg on maha panna diileri-amet ja võtta tagasi oma kunagine ülikoolieelne unistus OLLA SEE, KES INIMESI AITAB. On oluline erinevus ravimise ja tervendamise vahel. Kaasaegne meditsiinitööstus ravib ja see on jätkuv ning lõputu protsess, mis ei tohi katkeda ega longata, sest “majandus“ peab kasvama. Kaasaegne meditsiinitööstus ei tervenda, sest  see tooks enesega kaasa „majanduse“ kollapsi. Ärgake ja nähke seda ometi – selleks te oletegi arstid!

P.S. Ma tean, et siinses sotsmeedia keskkonnas on seda pisikest nupukest lugevaid arste vähe ja needki, kes seda loevad, ei leia siit miskit uut vaid nad teavad seda kõike niigi. Aga ehk läheb see pisikirjutis mingilgi moel infovälja ja loob omal väikesel moel mingigi virvenduse ja rajab teed kasvõi ühe inimelu päästmiseks seisundist, kus tekib mõte, et parem tervena surra kui surres elada.

Arvo Soomets

Foto: Shutterstock