Foto: Kat Smith/ pexels.com

“Ma olen andnud endast juba terve aasta parima, et mitte hingata värsket õhku, et mitte tööle minna, et mitte oma last kooli saata, et mitte enda vanavanemaid külastada. Suurest austusest meedikute vastu olen hakanud tundma juba ka süütunnet. Kannan igal kuul annetusena raha nendele haigetele lastele, kes seda vajavad aga ikkagi olen kuidagi süüdi, ja ei hooli,” kirjutab koolitaja ja teleajakirjanik Carmen Pritson oma Facebooki seinal.

Hoolimine ei ole ju poos. Mina ei ole meedik. Mina ei ole õpetaja või poliitik. Mina olen osake sellest rahvast ja rahvas on riik.

8 päeva jooksul, kui selle riigi rahvas ( olgu neid 3 või 30 või 300 või 3000) ootas Toompeal, et keegi nendega vestleks ja nendega arvestaks-kuulaks. Et keegi, kelle see rahvas on valinud ennast esindama vaevuks süvenema.

8 päeva peitsid ajakirjanikud end postide taha. Pildistati eemalt ja tulistati krõbedate pealkirjadega.

Kes või mis on ajakirjandus?
Kui ajakirjandus on loodud inimeste jaoks ja selleks, et teenida selles ühiskonnas inimesi läbipaistvusega, aususega, SIIS KES ON NEED INIMESED (ajakirjanikud), kes loovad lugusid (mitte tõde hetkes)? Kuidas teenivad need lood (valed) ühiskonda?

Terve nädala olen lugenud muinasjutte-väljamõeldisi Toompeal toimuvast. Kuidas on võimalik tänases päevas, kus kõik on nii läbinähtav, toota sulaselget valet? Toota jama, mida ühiskond peab uskuma.

Missugune väljaanne saadab platsile oma töötaja, kes mängib-rõhutan mängib purjus osalejat, karjudes ” Nahhui politsei? ning “Pange ennast põlema.” Neljapäeval istus üks selline täiest kõrist karjuja jälle kõrgemal postil ise pidevalt filmides. Jälgisin teda pisut kõrvalt. Ma ei pidanud pettuma. Kaadrid käes, lahkus mees sirge seljaga ja jälle üks uudisnupp negatiivseks kajastuseks olemas. Kes toodab fake uudist? Kes?

Täna on Toompeal terve hord ajakirjanikke ja politseinikke. Nüüd on huvi korraga väga suur. Me tahame ju rahvale näidata kurjategijaid.

NEMAD ON OHT MEIE TERVISELE – VAADAKE, KUIDAS ME NENDE SUUD KINNI PANEME.

Kallis rahvas. Kallis Hing.
Täna on mul piinlik.

MA SULEN TÄNA ENDA SUU, KUID MA EI SULE ENDA SÜDANT.
Ma olen vaikides sinuga.
Ole sina ka.
I SEE YOU.

Carmen Pritson

Allikas: Carmen Pritsoni Facebook