Foto: ekraanikuva (Eesti Arstide Liidu Youtube) + Canva

Eile ilmus topeltstandardite (sõltuvalt artikli autorist on koroona kas pettus või mitte) poolest tuntud Eesti Päevalehes järjekordne koroonateemaline hirmuartikkel “Kas oleme lollilt kuulekad?” kellegi Mart Kadastiku sulest, kelle osas kahtlustame, et ta on (hinge)sugulaseks hirmutaja Mario “Boombastic” Kadastikule, kes möödunud aastal kuulutas, et “peagi on kirstude tootjatel kriis”. Mõlemad Kadastikud paistavad kannatavat madala sagedusega lainete käes, sest kuidas muidu seletada tegelaste hirmu nähtamatu deemoni ees keset lõõmavat suve? Ma olen ka kunagi ammu bad trip’i kogenud, aga see oli talvel külmas ja pimedas pärast liiga pikaks veninud pidutsemist, kui tulevaste päevade arvelt laenatud energia puudujääk välja lõi. Vaatame üheskoos, kas saame Mart Kadastikku kuidagi ehk aidata ning suunata teda lillelisemasse positiivsesse ajastusse.

Käime esmalt läbi mõned Boombasticu sugulase murekohad.

Mart Kadastikku paistab häirivat piirangutevaba Eesti ning ta toob näitena välja Iisraeli, kus “koroona vastu vaktsineerimise musterriigis – kandsid inimesed tänaval ikka veel näomaski”.

Hea Mart!

Aga miks peaksid inimesed kandma maski, kui “maskid koroonaviiruse vastu ei aita, teaduslikku tõendust nende kasulikkusest pole”, nagu kirjutas Päevalehe veergudel bioloog Tauno Jürgenstein ning samuti ei suutnud maskide tõhususe osas ette näidata ühtegi tõestust Tartu Ülikooli tipp-professor Heikki Junninen. Te peaksite ju omast kogemusest mäletama, et kui möödunud aastal muudeti Eestis maskid kohustuslikuks, siis tõusid “nakatumised” lakke, mis tähendab, et meil on kodumaal tehtud inimkatsete põhjal ette näidata teaduslikud tõendid, et maskidest pole viiruse vastu võitlemisel kasu.

Järgmiseks häirib Mart Kadastikku see, et Eesti on väidetavalt “nakatumiselt Euroopa esikümnes ja vaktsineerimise tempolt olime langenud tagumisse poolde”.

Hea Mart!

Inimesed ei ole nakatunud ning Eestis ei ole viimase aasta jooksul olnud enneolematut meditsiiniist probleemi ega epideemiat, vaid kogu teater on üles ehitatud PCR-testide pandeemiale. Isegi Irja Lutsar isiklikult tunnistas, et PCR on teaduslikult väga hägune ega oska eristada n-ö surnud viirust aktiivsest. Lisaks on PCR-testide ja üleüldise koroonapettuse osas läinud kohtu kaudu õigust nõudma isegi väga mainekad maailma tasemel tipp-advokaadid.

Järgmiseks häirivad Mart Kadastikku Eesti absoluutsesse tippu kuuluvate professionaalide, õiguskantlser Ülle Madise, endise õiguskantsleri Allar Jõksi ja Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnavõtud ja arvamused – tegemist on meie kõige helgemate peadega, aga Kadastik arvab, et nende sõnad ei maksa midagi:

“Mis järeldub kolme lugupeetud juristi jutust? Sõnum tuleb kokku üsna ehmatav: inimesed on iseenda ja teiste tervisest ülearu hoolinud, kuulanud liiga palju arste ja olnud justkui lollilt seaduskuulekad.”

Jah, kallis Mart – inimestele ongi kott pähe tõmmatud ja ma soovitan teil tõmmata oma pea välja sellest august, kus päike mitte kunagi ei paista ning vaadata peeglisse – õudusunenägu on möödas! Suvi on käes, koroona on pettus, mingit pandeemiat (loe: inimkonda ohustavat laustaudi) pole olnud ega tule ka!

“Ainult sõge võib õhurünnakute vahel kurjustada selle pärast, et teda jooksutati ilmaaegu varjendisse, kuigi, nagu hiljem selgus, tabas pomm naabermaja. Sõbrad, sõda ju alles kestab! Isegi täna on võimatu “kinni-lahti””otsuseid tõsiteaduslike argumentidega põhjendada.”

Jah, kallis Mart – teil on õigus! Sõda käib, aga mitte nähtamatu deemoni vastu, vaid rahva mõistuse vastu – see on massihüpnoos, kuhu vajusid kõik need inimesed, kes ei julge rääkida enda tõde.

Äkki kägistab teid déjà vu 80-ndatest, kui te võimukuuleka ajakirjanikuna vaenasite dissidente, nende kohta Edasis KGB materjale kasutades kriitilisi artikleid vorpides? Kas äkki olite tol korral ka ise massihüpnoosi all? Sest kuidas muidu seletada seda, et püüdsite iga hinna eest maha teha Eesti Vabariigi taastamist nõudnud inimesi. Just nagu praeguses artiklis suhtute te üleolevalt neisse, kes püüavad HOIDA neid õigusi ja vabadusi, mis teie poolt 80-ndatel tagakiusatud inimesed tookord meile kätte võitlesid.

Artiklit lugedes saame aru, et kuigi Mart Kadastik plõksib korralikult üle võlli, tunnistab ta siiski, et ta on ise suures segaduses ning seega üritab õigustada mõttetuid piiranguid, mille kohta ta oma südames teab, et need on valed:

“Või on meie mainekate juristide mure läbinisti siiras? Seda varianti ei saa välistada. Sama mure, mis vaevab Briti professorit Neil Fergusoni, kes teatas, et neist pooled, kes surid COVID-19 tagajärjel, oleksid järgmisel aastal nagunii ära surnud. Nüüd aga saame iga koroonalahkunu kohta veel teise surma, mille põhjustajaks on arutud lockdown’id.“

Tubli, Mart! Te tegelikult saate aru küll, mis toimub. Te lihtsalt peate nüüd läbi murdma oma kognitiivsest dissonantsist ja Stockholmi sündroomist. Ehk saate julgustust värskest Müncheni ülikooli teadlaste uuringust, mille kohaselt polnud ühiskonna sulgemisel koroonaviiruse leviku pidurdamisele praktiliselt mingit mõju.

Parafraseerides Isaac Newtonit: “Mis me teame, on tilgake. Mida me ei tea, on ookean.”

Hando Tõnumaa

Foto: ekraanikuva (Eesti Arstide Liidu Youtube) + Canva