Fotokollaaž: Tervisekassa + Facebook + Imágenes de gustavo quiroga + kentoh, Getty Images + Canva.com

Dr Sergey Saadi Ennetusmeditsiini Kliinikust kirjutab oma vastuses dr Piret Rospu arvamusele seoses ennetava meditsiini ja uhhuunduse teemaga: “Arstieetika ei jäta siin ruumi kahtlusteks: arsti kõige tähtsam ülesanne on hoolida patsiendi tervisest. Mitte abstraktne “ühiskond“, mitte “statistika“, vaid konkreetne inimene, kes istub tema ees. See on kinnitatud nii Maailma Arstide Liidu Genfi deklaratsioonis kui ka Eesti Arstide Liidu eetikakoodeksis.”

Avaldame sotsiaalmeedias ilmunud loo täismahus.

Ometi jääb mõne austatud kolleegi sõnavõtte kuulates mulje, justkui peaks arst olema üksnes riikliku plaani täideviija ja järgima jäigalt kehtestatud reegleid, mitte seisma patsiendi huvide eest. Justkui oleks arstil kohustus sulgeda silmad süsteemi puuduste ees. Aga patsiendid ei soovi olla lihtsalt mutrid suures masinavärgis — nad soovivad, et arst hooliks neist inimesena.

Seetõttu noored arstid, kes valivad preventiivse meditsiini tee, ei reeda oma kutsumust. Vastupidi: nad toovad meditsiinile tagasi selle algse missiooni — aidata inimestel elada paremat ja pikemat elu. Nende lahkumine riiklikust süsteemist ei näita eetika puudumist, vaid soovi pääseda mürgisest keskkonnast: lõputust läbipõlemisest, bürokraatiast ja tunnetusest, et nad ei suuda enam patsientide tervises tõelist muutust saavutada.

Veelgi olulisem — nad teenivad oma patsiente isikliku eeskujuga. Erinevalt paljudest klassikalise süsteemi esindajatest, kes ise kannatavad ülekaalu, diabeedi ja kõrgvererõhutõve all, mõistavad preventiivse meditsiini arstid: patsiendi elustiili muutust ei saa nõuda arst, kes ise on ebatervisliku eluviisi kehastus. Nad mitte ainult ei soovita tervislikke harjumusi — nad elavad nende järgi.

Preventiivne meditsiin ei ole “meelelahutuslikud protseduurid“ ega “kerged lahendused“. See on töömahukas protsess: pikad konsultatsioonid, üksikasjalik elustiilianamneesi kogumine (toitumine, uni, stress, keskkond jne) ja individuaalse muutmisplaani koostamine. Preventiivse meditsiini arstid on sihiks seadnud krooniliste haiguste ravimise läbi elustiili korrigeerimise ja patsientide ning nende perede motiveerimise. Näiteks tuntud Nurses’ Health Study uuring näitas, et kuni 80% südamehaigustest ja üle 91% diabeedijuhtudest naiste seas oleks ennetatavad tervislike eluviiside abil (normaalkaalu säilitamine, kehaline aktiivsus, suitsetamisest loobumine ja tasakaalustatud toitumine). Pole ime, et rahvusvahelistes soovitustes rõhutatakse järjest rohkem laste ja perede kaasamist tervislikku elustiili.

Kas see on “tilgutid ja meelelahutus“? Vastupidi: see on põhjalik töö patsiendi ja tema keskkonna harjumuste muutmiseks, eesmärgiga reaalselt haiguste riske vähendada. Kuid, olgem ausad, tsentraliseeritud meditsiinisüsteemi töötajad, eriti need, kes karjuvad kõige rohkem, et nad sellega tegelevad – tegelikult seda õiget ennetavat tööd ei teegi. Ma tean, millest räägin – olen riiklikus meditsiinisüsteemis töötanud alates 2010. aastast.

Samuti on oluline mõista, et kulutused kaasaegsetele metaboolsetele testidele on põhjendatud: varajane ainevahetushäirete (nt insuliiniresistentsus, rasvhapete tasakaalu häired või geneetilised riskid) avastamine võimaldab korrigeerida elustiili enne kliiniliste haiguste tekkimist. See pole mitte raha raiskamine, vaid investeering tõelisse tervisesse. Kui keegi seda ei mõista või ei ole õppinud seda oma töös kasutama – ei tähenda, et tegemist oleks mingisuguse šarlataansusega.

Halvim variant on see, kui meditsiinitöötaja tunnustab ainult neid “tõenduspõhise meditsiini” osi, mis talle isiklikult sobivad või meeldivad, ja samal ajal eirab teisi samavõrd teaduspõhiseid lähenemisi, mida teised spetsialistid edukalt rakendavad, kuid mis talle mingil põhjusel ei sobi või ei meeldi.

Ennetav meditsiin ei eelda alati (ja sageli ei eelda üldse) suuri väljaminekuid!

Tuleb esitada otsene küsimus: kui palju patsiente on taolise “klassikalise” lähenemisega arstid tegelikult välja ravinud diabeedist, rasvumisest või kõrgvererõhutõvest ja muudest kroonilistest haigustest, muutes nende elustiili, mitte ainult ravimitega ravides ja nende annuseid muudkui kohandades-suurendades? Päriselt välja ravinud…Ennetava või holistilise lähenemisega arsti nimekirjas selliseid patsiente on reeglina väga palju!

“Tõenduspõhisus“ muutub meditsiinis pidevalt. Mis eile oli standard, võib homme olla uute andmete põhjal ümber lükatud. Näiteks: aspiriini kasutamise soovitusi südameinfarkti ennetamiseks on hiljuti ümber hinnatud, menopausijärgse hormoonasendusravi ohutust on pärast uusi uuringuid oluliselt ümber hinnatud, ranitidiini ja katadolooni turult eemaldamine jne.

Veelgi enam, tuleb arvestada, et ka tänapäeva kliiniliste uuringute tulemused pole alati objektiivsed. Näiteks, ajakirjas BMJ 2018. aastal avaldatud analüüs näitas, et 68% farmaatsiatööstuse rahastatud uuringutest avaldatakse 12 kuu jooksul, samal ajal kui akadeemiliste organisatsioonide uuringutest ainult 11%. Lisaks on ravimifirmade poolt sponsoreeritud uuringutes positiivse tulemuse võimalus umbes 50% KÕRGEM võrreldes sõltumatute uuringutega. See näitab, et pimesi usaldada ainult “ametlikult tõendatud“ praktikaid, ilma allikaid kriitiliselt hindamata, on naiivne. Seega ka teaduspõhine meditsiin (mille taga on sageli farmaatsiatööstus), millega mõni võib enesekindlalt lehvitada ja end tõestada, võib teatud juhtudel olla kahepalgelise näoga ja isegi rohkem “uhhuu” kui päris uhhuu ise.

Tundub, et jäikade skeemide ja algoritmide järgimine, mida kaitseb lugupeetud tohter, pole ainus õige tee. Tõeline meditsiin vajab paindlikkust, individuaalsust ja pidevat uute teadmiste kaasamist. Tõeline arst töötab patsiendi, mitte skeemi huvides.

Preventiivse ja holistilise lähenemisega arst omab põhjalikke teadmisi sellistes ainevahetusega tihedalt seotud valdkondades nagu tsirkaadne ja mitokondriaalne meditsiin, nutrigenoomika, endokrinoloogia, anti-age meditsiin – mis tagab personaliseeritud kaasaegset lähenemist.

Öelda, et “üks arst töötab haiglas ööd ja päevad, seepärast ta hoolib ja vat see on tõeline arst, ja teine istub mugavas kliinikus vitamiine määrates ja seega on ta alamklassi arst“ – see on lapsik lihtsustus. Need on ju erinevad tööviisid, lähenemised ja arsti enda valik.

Preventiivne meditsiin on reaalne, kompleksne ja tõenduspõhine abi, mitte “rikaste glamuur“. See on sadade tundide pikkune konsultatiivtöö, sügav elustiilianalüüs ja sihikindel töö riskide vähendamiseks.

Oluline on märkida, et preventiivmeditsiini arstid on sageli krooniliste patsientide ravisse sügavamalt kaasatud kui paljud kolleegid traditsioonilistes polikliinikutes ja arstikeskustes. Kui võrrelda ühe ja sama patsiendi raviprotokolle preventiivarsti ja „traditsioonilise“ arsti juures, näeb selget erinevust: preventiivarst ei kirjuta lihtsalt tablette veresuhkru, kolesterooli ja vererõhu jaoks, vaid koostab tervikliku S-T-R-A-T-E-E-G-I-A, kuidas tervist taastada.

Kes saavutab siis paremaid tulemusi? Kes aitab inimestel kaalust alla võtta, vähendada infarkti ja diabeedi riski ning normaliseerida vererõhku ilma viie-seitsme tabletita või siis vajadusel ka nende viie-seitsme tabletiga, aga mille annused aegamööda tervise paranemise tõttu vähenevad? On ilmne, et preventiivne meditsiin on siin efektiivsem. Ja asi pole ainult vaktsiinides või vähi sõeluuringutes, mis samuti kuuluvad preventsiooni alla – vaid kehaprotsesside mõistmises tervikuna.

Arvestades tohutut hulka teadustöid, mis kinnitavad elustiilimuutuste tõhusust, tunduvad rünnakud preventiivmeditsiini vastu kas ebapädevuse või hirmuna muutuste ees.

Sildistada kedagi “šarlataniks“ või “uhhuu-tegelaseks“ on pigem tunnistus suurest egost ja teadmatuse tasemest. See on keeldumine näha, et tõenduspõhine meditsiin on ammu kasvanud üle “sümptomi ja tableti“ mudeli.

Meditsiin areneb. Ja arsti ülesanne on areneda koos sellega. Muidu võib arst muutuda muuseumieksponaadiks, kelle loosungiks jääb “meil on alati õigus“, samal ajal kui patsiendid otsivad abi sealt, kus neid tõeliselt kuulatakse ja aidatakse.

Tuleviku meditsiini loovad need, kes julgevad vaadata edasi, mitte need, kes hoiavad kinni mineviku šabloonidest.

🩺Kui seda loevad minu patsiendid, kes on minu vastuvõtul nii perearstikeskuses, kui erakliinikus käinud ja kes on saanud sellist ennetava meditsiini teenust ja abi, mis neid TÕELISELT AITAS, tõi selguse ja erines positiivses mõttes “klassikalisest” tsentraliseeritud meditsiini lähenemisest – jagage julgesti oma kogemust kommentaarides. Negatiivsed kogemused on ka loomulikult teretulnud!

P.S. Kallis kolleeg-meditsiinitöötaja! Just Sinust võib saada ka suurepärane, mõistev, mõtlev, mitte läbipõlenud ennetava/holistilise/integratiivse meditsiini arst/õde/nõustaja – tuleb vaid proovida, süveneda, huvituda ja oma mõtlemisviisi veidi muuta! Proovi järgi ja Sulle meeldib – avaneb täiesti uus maailm 😉

Dr Sergey Saadi

Allikas: Ennetusmeditsiini Kliiniku Facebook