“Koduõppe järjekordne aasta on seljataha jäänud. Paljud küsivad minult, et miks koduõpe? Siin all on hea video, mis ühtiks minu vastusega ja nägemusega. Aga mida veel tahaksin rõhutada, on sotsiaalne aspekt,” kirjutab oma Facebooki lehel blogi Elavad Hetked pidaja Moona, kelle kirjutiste eesmärk on lapsevanemates äratada huvi teadlikuks lapsevanemaks olemise vastu ehk suurema keskendumisega mõtestama oma rolli lapse elus.

Esimese asjana koduõppe kohta mainitakse ja küsitakse just seda, et kas siis lapsed ei jää sotsiaalselt millestki ilma? Nii palju, kui mina olen kokku puutunud koolidega (nii tava- kui ka erakoolid), siis minu arvates (ma ei väida, et see nii on, see on minu arvamus!) on koolides tihti sotsiaalses osas KULTUURITUS! Kultuuritu sotsiaalsus.

Seda osa, mida mina sotsiaalsuses väga tähtsaks ja elus toimetulemiseks vajalikuks pean, tänapäeval koolis ei õpetata, kui siis mööda minnes – olenevalt õpetajast. Ja iga laps on koolis ise nägu, tuues kaasa need sotsiaalsed oskused, mida kodust kaasa antud – ja see üldpilt on väga kirju.

Mida täpsemalt ma siis peaksin soovima, et laps koolist sotsiaalses osas endale harjumuseks kujundaks?
Kas seda, kuidas kiusamine käib, norimine, halvustamine ja pidev kriitika, valetamine, enda pidev võrdlemine teistega, teistele meelejärgi püüdlemine, heakskiidu otsimine, jne… Milleks, kellele see kasulik on?
Sotsiaalse poole arendamisel keskendun ma sellele, et lapses endas kujuneks välja soov ja tahtmine:
+ olla aus
+ olla õiglane
+ empaatiliselt suhestuda
+ osata kuulata
+ enda mõtteid ja tundeid julgelt väljendada
+ olla tolerantne
+ olla teistega arvestav
+ olla viisakas
+ osata läbirääkimisi pidada
+ kompromisse teha
+ olla mina ise
+ jne

Seniks, kuni see ei ole lapses endas väljakujunenud soov või tahtmine, teeb ta seda kellegi teise tahtmise järgi ning see ei ole püsiv harjumus.

Aga minu ajal koolis ja ka tänapäeval näen, et vähe keskendutakse sellele, et lapses oleks endal see mõistmine MIKS need asjad on olulised? Miks peab üks inimene teisesse hästi suhtuma, miks me tahame teist inimest kuulata ja kuidas ennast ning oma soove väljendada, jne?

Koduringis, kus on samuti väga kontsentreeritud suhted, tuleb väga hästi välja sotsiaalsed aspektid. Ning lapsi õigesti suunates, saavad just tõelised sotsiaalsed väärtused harjumusteks kujundatud ning selliselt ei teki probleeme ka kodust väljaspool.
Pigem on lapsed just väga sotsiaalselt julged kontakteeruma välismaailmaga/teiste inimestega, pannes end välja sellisena nagu nad tõeliselt on.

Parem on lapsi panna mõistma sügavuti sotsiaalsuse häid tavasid, kui et nõuda neilt järgima reegleid, ilma reeglite põhjuseid ja tagamaid seletamata. Kas selliselt ei harjutata mitte robotlikku käsutäitmist?!

Ja kui laps söandab küsida, et miks ma pean seda või teist nii tegema, antakse rohkem tühjasid vastuseid – “Sest see on viisakas”. Võib-olla laps ei teagi, mis on viisakus!? Igatahes tuleks reeglite tagamaid lastele rohkem seletada, nii kodus kui ka koolis.

Aga järgnev video andis nii palju motivatsiooni ja rõõmutuhinat, et tahaks juba järgmise aasta koduõppe perioodi ettevalmistama hakata!

Allikas ja lisalugemist: Elavad Hetked Facebook, Elavad Hetked blogi

Foto: gradeatutors.co.uk

Toimetasid Moona/elavadhetked.ee ja Mariann Joonas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.