Ettepanek uueks maksupoliitikaks: kas rumaluse maks on mahaarvatav?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. september 2024 kell 16:44



Foto: ekraanikuva

Leedu töösturite liidu juht teatas, et „meie majanduse päästis Eesti saatusest see, et me ei tõstnud makse“, vahendas möödunud nädalal Päevaleht. Tänaseks on ilmselge, et maksude tõstmine olukorras, kus enamikul inimestel on raskusi ots otsaga kokku tulla, mõjub majandusele katastroofiliselt. Eesti restoranid ähvardavad maksutõusude eel meeleavaldusega, sest „valitsus ei võta meie muret kuulda“, vahendab Ärileht.

 

 

Ma ei tea, mida madala käibemaksu, madala inflatsiooni ja kõrgete palkade tõttu esimesena mitte osta.

Käibemaksu tõstmine 20 protsendilt 22-le pani tohutu paugu Eesti majandusele. Sest hindade tõusuga ei tõusnud inimeste palgad. See tähendab, et inimesed tarbivad vähem. Teisisõnu, me loome ise üha suuremat majandussurutist ning valitsus plaanib veel järjekordset käibemaksu tõusu 24 protsendile.

Ei tasu ära unustada, et koroonapettusega tekitas valitsus miljardieurose kahju Eesti riigile, kus ainuüksi mitte midagi ütlevate PCR-testide peale kulutati ca 200 miljonit eurot, sest mäletatavasti said positiivse testi ka täiesti terved inimesed ning ka Coca-Cola ja erinevad puuviljad. Igasuguste abipakettide ja kõikvõimalike piirangute-reeglitega tekitas valitsus analüütikute hinnangul Eesti riigile ca miljardieurose kahju.

Ja sellest idiokraatiast tekitatud on omakorda viimase nelja aasta suurim „maks“, millest enamus ei räägi, inflatsioon. Majandusteadlane Milton Friedman on öelnud, et „inflatsioon on maksustamine ilma seadusteta“.

Seega, miks oleme me nüüd olukorras, kus laseme nendel samadel tegelastel dikteerida edaspidist maksupoliitikat, mis lollilegi selgelt on riigi majandusele kahjulik?

 

„Kapitali kasvutulu maks mõjutab otseselt investeerimisotsuseid, riskikapitali liikuvust ja voogu… uute ettevõtmiste kapitali hankimise lihtsust või raskusi ning seeläbi majanduse tugevust ja kasvupotentsiaali,“ ütles John F. Kennedy.

Kuigi me maksame juba kütuseaktsiisi, siis teatavasti plaanib valitsus lisaks automaksule kehtestada ka riigikaitsemaksu. Selle viimase maksu vastu on teinud valitsusele ettepaneku Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit loobuda ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa kehtestamisest ning selle asemel ajutiselt korjata riigilõivu, vahendab Ärileht.

Esiteks, veel kord, miks me palume Eesti majanduse katastroofini ajanud koroonaterroristidelt: “palun ära kehtesta seda maksu!”?

Ja teiseks, kui me räägime puuduolevast 200 miljonist, siis selle raha peaksime kindlasti olema võimelised leidma erinevate riigiaparaadi kärbete pealt.

Ja üleüldse, miks nad ei pane kõrgemat maksu välisfirmadele, kust nad oma tobedaid relvi ostavad? Kasumit teenides liigub raha riigist välja.

Päris maailmas koondavad raskel ajal ettevõtted töötajaid ja katsuvad väiksemate jõududega teha ära suuremad sammud. Mäletatavasti vallandas Elon Musk pärast Twitteri ostmist suure hulga töötajaid, keda polnud vaja. Huvitav, kas me oleksime hea tahte juures võimelised koondama riigiaparaadist selliseid tegelasi, keda lihtrahvas nimetab bürokraatideks?

Teine asi, mida ettevõtjad raskel ajal teevad, on see, et nad maksavad endale vähem palka. Huvitav, kas rahval oleks midagi selle vastu, kui poliitikud ja riigikogu liikmed saaksid raskel ajal riigi keskmist palka?

Kui olematu pandeemia peale suudeti kulutada miljard eurot, siis lihtsalt säästupoliitika pealt oleme kindlasti võimelised kokku hoidma 200 miljonit.

Toon näite. Minu maakohas ehitatakse Rail Baltikat. Möödunud kuul tekkis seal keset metsa ekskavaatorite kõrvale mitmemeetriline silt “Rail Baltika ehitus”. Kas see silt pandi sinna metsloomadele lugemiseks või nendele ekskavaatorijuhtidele teavitamiseks, mida nad seal teevad? Ma ei imesta, kui ainuüksi selle sildi pealt kirjutati kõrvale 20 000 eurot. Jutt käib siis selle raudtee ehitamisest, mis läheb ainult Pärnuni – ideaalne investeering.

 

Ja räägime siis sellest riigikaitsemaksust

Välisministeeriumi lehelt saab lugeda, et Eesti koguabi Ukrainale alates 24.02.2022 ning pikaajaliseks toetuseks (2024–27) planeeritud summa on kokku 1,2 miljardit eurot. Sellest:

  • 316 miljonit eurot tsiviilabi;
  • 900 miljonit eurot militaarab

See on hullumeelsus! Meie enda rahvas ja majandus kannatab ning valitsus kannab 1,2 miljardit eurot Ukrainasse? Kas te kardate, et kui te seda raha ei maksa, et siis Želenskõi kaebab teid kohtusse?

Peame ametlikus memorandumis taotlema selle koostöö katkestamist, et päästa Eesti majandus ja tulevik!

Lubage mul küsida üks väga konkreetne küsimus:

Miks te lihtsalt seda sõda ära ei lõpeta?

Tõmmake maha see Putin lihtsalt.

Mingisugune mainstreami ajakirjanik nimega Tucker Carlson sai Putiniga kokku ja tegi temaga intervjuu. See tähendab, et teda pole raske üles leida. Kui terve läänemaailma sõjale kulutatud kombineeritud raha ulatub triljonitesse, siis ilmselgelt pole eesmärgiks sõda ära lõpetada.

Seega, ma ei näe mitte mingit põhjust, miks on vaja ka riigikaitse maksu. Unustage ära see nonsenss!

Me peaksime maksustama Eestis tegutsevad pangad. Vähe sellest, et nad viivad Eesti raha meie riigist välja, tegelevad nad ka rahapesuga, nagu vahendab Ärileht.

Ja lisaks peaksime maksustama Google’i (Youtube) ja META (Facebook ja Instagram) ning kõik sarnased rahvusvahelised ettevõtted, mis Eesti rahva pealt raha teenivad.

Usun, et 99% Eesti rahvast on nõus, kui erakorralise koormana oma poliitikud ja otsustajad maksudest maha arvata.

 

Hando Tõnumaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt