Tõenäoliselt ei tahtnud Duke’i ülikooli futurist Nita Farahany oma hiljutisel “The Battle for Your Brain”  esitlusel eelmisel nädalal Davosis Maailma Majandusfoorumil jutlustada tulevikudüstoopiast, vaid pigem luua pilti uutest võimalustest.  Tema sõnul on ajulainete dekodeerimise tehnoloogia  juba olemas ja mõned ettevõtted katsetavad juba seda.

“See võib teid üllatada, kui saate teada, et tulevik on juba saabunud,” ütles Farahany oma kõnes, mida saate vaadata allpool.

“Tehisintellekt on võimaldanud teha edusamme ajutegevuse dekodeerimisel viisil, mida me kunagi varem võimalikuks ei pidanud. Kõik, millest te endamisi mõtlete ja mida tunnete, on lihtsalt andmed, sellised, mida laias laastus saab tehisintellekti abil dekodeerida.

Kasutades mobiilseid (kantavaid) seadmeid – olgu need siis mütsid, peapaelad, kõrva taha tehtud tätoveeringud või kõrvaklapid – elemente, saavad andurid EEG-signaale vastu võtta ja kasutada tehisintellektil töötavaid seadmeid, et dekodeerida kõike alates emotsionaalsetest seisunditest, keskendumistasemest, lihtsatest kujunditest ja isegi teie alateadlikest mõtetest numbritele (st võimaldate varastada oma pangakaardi PIN-koodi, ilma et te seda isegi teaksite).

Ühe düstoopilise, kuid väga reaalse stsenaariumi korral saab tööandja kasutada tehisintellekti, et jälgida töötajat, kas ta kannab õiget seadet, ja vaadata, kas ta mõtted uitavad ringi või on ta keskendunud tööasjadele. “Kui ühendate ajulaine aktiivsuse koos teiste jälgimistehnoloogia vormidega,” selgitas Farahany, “muutub selle mõõtmine üsna täpseks.”

Kella jaoks loodud täiendav tehnoloogia võib koguda elektromüograafia signaale, et haarata aju aktiivsust, kuna see saadab signaale randme all teie käele. Farahany ütles, et neid tehnoloogiaid omavahel sidudes saame mõtte jõul hallata oma isiklikku tehnoloogiat.

Ta jätkas: “Tulevikus, ja ma pean silmas lähitulevikku, muutuvad need seadmed tavaliseks viisiks kõigi teiste seadmetega suhtlemiseks. See on põnev ja paljutõotav tulevik, aga ka hirmutav.

Inimaju jälgimine võib olla võimas ja kasulik relv muuta muuta meie elu paremaks. Sellel on ka düstoopiline võimalus, et seda kasutatakse meie kõige salajasema “mina” ärakasutamiseks ja pinnale toomiseks.

Farahany kasutas Davosi  kogunemist, et nõuda kognitiivsete vabaduste lubamist: nagu mõttevabadus ja vaimne privaatsus. Ta ütles, et sellel tehnoloogial on võime teha head, kui inimene otsustab seda kasutada oma vaimse tervise või heaolu paremaks mõistmiseks. Ajulaine tegevuse jälgimine võib aidata anda märku tulevastest meditsiinilistest probleemidest. Mida rohkem inimesi jälgib oma ajulaineid, seda suuremaks andmekogumid muutuvad, võimaldades ettevõtetel rohkem teavet koguda.

Kuid sellel kõigel on ka varjukülg: “Üha enam sellest, mis toimub ajus, muutub jälgitavaks,” märkis ta.

Vaata WEFi videot SIIT.