Iiri teadusajakirjanik ja geneetik Peter Andrews: 5 suurimat koroonaviiruse müüti

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. august 2020 kell 12:41



Peter Andrews on Iiri teadusajakirjanik ning Glasgow ülikooli lõpetanud geneetik, kes avaldas hiljuti üsna otsekohese stiiliga artikli uudisteportaalis RT. Toome selle teieni täiskujul.

 

Koronaviirust puudutav väärinformatsioon, mida teadlased, poliitikud ja meedia on avalikkusele edastanud, on šokeeriv. Tutvuge veidrate, vastuoluliste ja lausa naeruväärsete müütidega, mis on teinud rohkem kahju kui Covid.

HOIATUS! Ärge lugege seda, kui olete covidiaanide lojaalne liige ja ootate igatsusega Covidi vaktsiini mõnu-valu torkeid, enne kui kavatsete sattuda oma aeda ilma näomähkmeta.

Või pigem siiski lugege seda, kuid ärge arvake, et see teile meeldib. Siin pole kohta oletustele – ainult loogilised mõtted esimestest printsiipidest. Selle eesmärk on lükata ümber suurimad müüdid, mida meedia ja poliitiline institutsioon on levitanud.

Ja kui te mind kuulate, siis ma õnnitlen teid; avatud meelega inimesi on vähe alles jäänud.

 

Müüt 1: Viiruse leviku aeglustamine on hea mõte

See on põhiline eeldus, kuidas maailm Covidile reageerib, millest kõik muu lähtub. Kuid kunagi pole kindlaks tehtud, et peaksime üritama viirust aeglustada, isegi mitte selleks, et päästa elusid lühiajalises perspektiivis.

Viiruse leviku aeglustumist müüdi meile algselt kui tervishoiuteenuste kaitsmise viisi: kui kõik korraga haigeks jäävad, täituvad haiglad plahvatuspunktini ja inimesed surevad kanderaamidel väljaspool asuvates autoparkides. Kas mäletate ‘kõvera lamendamist’? Kuna Covidi nakkused on vältimatud, päästab nende leviku aeglustamine kaudselt elusid, sest pääsevad kõik, keda on võimalik hapnikumaskide ja ventilaatorite abil päästa.

Õilis idee, kuid nagu selgus, ekslik. Enamik haiglaid seisis haiguspuhangu ajal põhimõtteliselt tühjana. Kõik muud raviprotseduurid lükati edasi, et valmistuda Covidi rünnakuks, kuid see ei saabunud kunagi. Isegi intensiivraviosakonnad saavutasid harva täisvõimsuse. Kiiresti selgus, et inimestele, keda Covid kõige rohkem ohustab, ei ole ventilaator ja intensiivravi sobilik. Ainult väike osa surnutest suri tegelikult intensiivravis – eakaid inimesi, kellel on mitmeid kaasuvaid haiguseid, hoitakse tavalistes palatites.

Nii et ‘kõvera lamendamine’ oli lootusetu juhtum, kuid kas pole mõtet viiruse levikut siiski aeglustada? Noh, ainult siis, kui te arvate, et need, kes sureksid Covidist, suudavad viirusest hoiduda kuni vaktsiin on välja töötatud. Kui haavatavad inimesed, kes usuvad, et pole nakatunud (nad võivad olla asümptomaatilised), tahavad oodata oletatavat vaktsiini, peaksid nad oma kavatsustest rohkem teadlikud olema. Sest kui nad seda ei suuda, pole sellel enam mõtet.

Lisaks on vähemalt üks teooria, miks võiksite viirust levitades kellelegi hoopis teene teha. Evolutsiooniteooria ütleb meile, et kui hingamisteede viirus levib, kaotab see potentsi. Edukas viirus on selline, mis ei tapa oma peremeest enne, kui nad saavad seda levitada. Nii toimibki tegelikult karjaimmuunsus antud kontekstis: see muudab viiruse käitumist. Seevastu kui me ennast lukustasime, polnud viirusel kuhugi minna. Kergemaks muutumise asemel tulid kõige ohtlikumad tüved ainsasse kohta, kuhu haiged inimesed kogunesid: hooldekodudesse ja haiglatesse. Seetõttu tervitasin juubeldades uudiseid, et viirus on muutunud nakkavamaks – on parem, kui viirus levib vabalt, vähemalt tervete seas. 

 

Müüt 2: Piirangud aeglustavad levikut

Kuid teeskleme pisut, et viiruse vaba levik pole hea. Sest ilma põhimõttelise eelduseta, et levitamine = halb, on ülejäänud arutelu pea peale pööratud. „Tipphetked” muutuvad kergenduseks, mitte mureks. Maskide toime, kui need töötaksid, muutuks vastupidiseks. 

Aga kui kujutate ette, et viiruse leviku takistamine on mõttekas, kas lukustumine on selleks õige viis? See võib nii tunduda, kuid puuduvad tõendid, et lukustumine osutub probleemiks salakavalale viirusele.

Kui sulgemisel oleks olnud mingit rolli, võiksime näha korrelatsiooni erinevate piirkondade või riikide poolt rakendatavate piirangute ning sealsete surmanäitajate vahel. Kuid me ei näe seda – korrelatsioon on olematu. Belgia, Suurbritannia, New York: ranged piirangud; palju surmajuhtumeid. Rootsi, Jaapan, Uruguay: piirangud on kerged või puuduvad; vähe surmajuhtumeid. Võite küll osutada vastupidistele näidetele, kuid point on selles, et järjepidevus puudub. Ja enne kui proovite põhjendada üksikuid riike, mainides „kultuuride erinevust” või „paremat testimist”, pole ka nende asjade vahel korrelatsiooni. 

Lihtsustatult öeldes ei viita miski sellele, et viiruse tõkestamiseks kasutatud meetmed on toiminud. 

 

Müüt 3: Õigeks vastuseks on kontaktide jälgimine

Haiguspuhangu alguses näis olevat seos riikide, kus on muljetavaldavad jälitamisvõimalused, näiteks Saksamaa ja Lõuna-Korea, ning eduka toimetuleku vahel. Muidugi poleks jälitamine ise suutnud Covidi patsiente “ravida”. Keegi ei teadnud, miks tundus kõikehõlmaval testimisel ja kontrollimisel positiivne mõju olevat. Mitu kuud hiljem ei teata seda endiselt.

Kuid see ei ole takistanud lääne valitsusi haletsusväärsetest katsetest jäljendada konformistlikke Ida-Aasia ühiskondi kontaktijälgimisrakenduste ja -programmide abil. Vaatamata silmapaistmatule propagandakampaaniale on nad kõik armetult läbi kukkunud. See on suures osas sellepärast, et mitte piisavalt inimestel pole enam sümptomeid, mitu kuud pärast pandeemia tipphetke.

Augustikuus kontaktide jälgimist suurendada on sama, mis lukustada laudauks pärast hobuse jalgalaskmist. Hobune pani nii ammu plehku, et nüüd rändavad maal juba tema järeltulijate karjad. Samal ajal hävitab talumees oma kodutalu, et suunata ressursid aina kallimate ukselukkude ehitamisse.

 

Müüt 4: Mustanahalised, asiaadid ja rahvusvähemused (BAME) on haavatavamad

Muidugi on viirus rassistlik – kõik teised ju on. Sellised väited pärinevad haigete või surnute jagamisest erirühmadesse, võrreldes proportsioone kogu elanikkonnaga. Ja pole kahtlust, et BAME inimesed on sellises statistikas rohkem esindatud.

Kuid risk kehtib elanikkonna tasandil ja seda saab seletada teguritega nagu rasvumine, diabeet ja muud kaasnevad haigused, mis on osades populatsioonides rohkem levinud kui teistes. Kui olete kaheksakümnendates, ülekaaluline ja haige, peaksite muretsema viirusesse nakatumise pärast, sõltumata rassist. Samamoodi, kui olete terve ja alla 60-aastane, tabab teid suurema tõenäosusega välk kui viirus. On hüpotees, et rolli võib mängida ka mustanahaliste madalam D-vitamiini tase, kuid see ei ole kindel.

 

Müüt 5: Koolide taasavamiseks tuleb sulgeda pubid

See on väljamõeldis, mida on keeruline ümber lükata, nii nagu nähtamatute haldjate olemasolu. 

Me võiks lihtsalt pubid lahti jätta ja seejärel avada ka koolid? Kuid ilmselt oleks kaks nädalat hiljem oodata surmajuhtumites teist lainet. Teist lainet, mille eest hoiatati mais. Ja siis juunis. Ja siis juulis. Alles viimase kahe nädala jooksul loobus WHO lõpuks unistusest ning pani oma loole nimeks “üks suur laine”, millel on hoopis teine kõla. Kuid teise laine fiktsioon pole veel unustusse vajunud – seda saab välja kutsuda iga kell, kui on vaja rünnata meie allesjäänud vabadusi. 

Ma võin vaid ennustada, et surmajuhtumite teine laine ei realiseeru kunagi ning alates aprillist on iga päev tõestanud, et mul on õigus. Seevastu teevad institutsioonid ikka ja jälle valesid ennustusi ning neid ei võeta kunagi vastutusele. Nad lihtsalt muudavad ennustust ja loodavad, et kõik unustavad, mida nad nädal tagasi ütlesid. Ärge kandke maske. Ärge mine tööle. Minge tööle, kuid ärge kasutage ühistransporti. Kuid kui te seda teete, kandke maski. Ärge laske end petta, et segadus on juhuslik. See on osa plaanist – segaseid inimesi on lihtsam kontrollida.

 

Mida suurem vale…

Võib-olla ütles Joseph Goebbels: ”Kui ütlete piisavalt suure vale ja kordate seda pidevalt, hakkavad inimesed seda lõpuks uskuma.” Näib, et see on aegumatu tsitaat. Lisaks sellele, et piiranguid pole valede suurusele, näib, et piiranguid pole seatud ka valede arvule.

Neil Ferguson on taaskord pildis ning teise laine kuulutajad korrutavad “oodake veel kaks nädalat”. Millal see lõpeb? Mitte kunagi. Mitte enne, kui oleme täielikult oma mõtlemist muutnud. Loogikast ja mõistusest pole piisanud. On aeg uueks lähenemiseks.

 

Allikas: RT

 

 

Tõlkis ja toimetas Madis Mark



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt